Shutterstock
Uus südalinn, pilvelõhkujad, lennujaam ja rongiliin. Need on näited pensionifondide üllatavatest rahapaigutustest laias maailmas.
Martin Scorsese loodud filmikarakter ütles kunagi, et vaba maailma suur raha asub pensionifondides. Kui me tema ees seisnud küsimusele (rahavajadus investeeringuteks) mõeldes seda väidet veidike laiemalt sõnastada sooviksime, võiksime öelda, et „suurel rahal” on teistsugused tingimused kui pankade poolt pakutaval rahal – pensionifondid saavad investeerida pikaajalisemalt ja osaleda projektides ka (vähemus)osanikuna.
Laiemates võimalustes ja kapitali pakkumises ettevõtetele pikemaks ajaks peitubki pensionifondide väärtus. Pangad, kuigi mahult pensionifondidest suuremad, toimivad peamiselt (väga) lühikese tähtajaga sisselaenatud raha edasisuunajatena, mis piirab oluliselt nende võimalusi. Pensionifondid koguvad kliendi sissemakseid keskmiselt aastakümneid ja seetõttu on ka võimalikud investeeringud suurusjärgu võrra pikemad.
Suurema osa pensionifondide investeerimisportfellidest moodustavad börside vahendusel ostetud aktsiad ja võlakirjad. Siiski on nende kõrval üha suurem osakaal börsivälistel investeeringutel. Ajalooliselt on pensionifondide jaoks üks peamisi avaliku turu väliseid varaklasse olnud infrastruktuur, mis katab väga laia investeeringute ringi ja mille kohta võime leida näiteid ka siitsamast meie lähedalt. Kui Soome riiklik energiaettevõte Fortum otsustas paari aasta eest oma strateegia ümbertegemise käigus müüa elektrijaotusvõrgud mitmes riigis, oli Rootsis 6,6 miljardi euro suuruses tehingus ostjaks konsortsium, millest enamuse moodustasid Ontario provintsi omavalitsustöötajate pensionifond ja Rootsi kohalik pensionifond AP1. Möödunud aastal, kui müüki tuli ligemale veerandine osalus Kopenhaageni lennujaamas, oli ostja taas kohalik ATP pensionifond; Kanada OTTP pensionifond oli ettevõttes investor juba varem. Tänu tugevale omanikestruktuurile viib lennujaam hetkel läbi üht viimaste aegade suurimat laiendustööd.
Pensionirahaga Helsingit uueks tegema
Aktiivset investeerimist kohalikesse projektidesse võime näha ka Soomes. Nii näiteks ostis eespool mainitud Fortumi puhul Soome võrguäri konsortsium, mida juhtisid Kanada ja Soome pensionifondid. Lisaks aitab kohalik pensioniraha kaasa uue infrastruktuuri loomisele, näiteks osales Soome suurim pensionivarahoidja Ilmarinen mööda Soome lõunarannikut suunduva maantee E18 idapoolse osa väljaehitamise finantseerimises. Kõige selle juures ollakse vägagi keskendunud võimalikult kõrge tootluse saamisele. Omapärase meetodina on pensionifondid finantseerinud laenurahaga Fingridi (n-ö Soome Elering) aktsiapositsiooni, tõstes seeläbi oodatavat tootlust. Konservatiivse Põhjala kujutelmaga mitte eriti hästi kooskõlas olevalt tähendab see, et esmalt on Fingrid võtnud ettevõttena laenu elektrivõrgu ehitamiseks, seejärel on aga pensionifond võtnud ettevõtte aktsiate ostmiseks laenu. Investorit ehk VER pensionifondi ennast võib tegelikult kaudselt pidada Soome valitsuse võlakirjadega finantseerituks, kuivõrd riik on teinud valiku omada nii tulevaste pensionide maksmiseks kõrvalepandud varasid kui ka samal ajal emiteerida valitsuse võlakirju. Seejuures kuuluvad ligemale pooled Fingridi aktsiad kohalikele pensionifondidele.
Investeeringud reaalmajandusse ei piirdu kaugeltki infrastruktuuriga. Eestlastele üks tuntumaid ettevõtteid, kus pensionifondidel on suur roll, on kindlasti Tornator. 2000. aastate algul Stora Enso metsatagavara baasil loodud ettevõte tõusis muuhulgas 2014. aastal Eesti suurimaks erametsaomanikuks, omades nüüdseks enam kui 60 000 hektarit. Soomes on ettevõttele kuuluva metsa pindala siiski pea kümme korda suurem. Viimasel neljal aastal kokku ligi 100 miljonit eurot dividende jaotanud ettevõttes on suuruselt teine aktsionär Ilmarinen ja kolmas Varma pensionifondid, vastavalt 23,1-protsendise ja 15,3-protsendise osalusega.
Soome kohalike pensionifondide ja suurte ettevõtete ühiste äride jälgi leiab mujaltki Eestist, näiteks asutasid YIT ja Ilmarinen 2016. aastal ettevõtte YCE Housing I, mis tegeleb elamukinnisvara arendamisega Kesk-ja Ida-Euroopa riikide pealinnades. Ettevõtte üks projekt on seejuures Vibu 6 arendus Põhja-Tallinnas. Soomes kohapeal on fondidel loomulikult käsil märksa laiahaardelisemad arendusprojektid. Ilmarisel on Helsingis ehitusjärgus 550 üüriks ehitatavat korterit ja ärikinnisvaras on investeeringud veelgi suuremad, näiteks on fondil 30-protsendine osalus SRV arendatavas REDI keskuses ja 38,75-protsendine osalus YIT-i veetavas Mall of Tripla projektis. Vastavalt ligi 500 miljoni euro ja 600 miljoni euro suurused projektid hõlmavad endas nii kaubandus-, äri-, hotelli- kui ka elamispindu ulatuses, mille puhul võib julgelt öelda, et muudetakse terve linna väljanägemist.
Kanada näitab teed
Varasemalt mainitud Kanada pensionifondide investeeringud Skandinaavias ei ole kaugeltki juhuslikud. Sealsed pensionifondid on juba aastaid vedanud otseinvesteeringute trendi: edukas tegutsemine on pakkunud väga head tootlust pensionikogujatele ja olnud eeskujuks mujal maailmas. Kanada pensionifondid on oma lähenemises palju ettevõtlikumad, juhtroll võetakse tihti mitme osapoolega infrastruktuuritehingus või siis börsiväliste osaluste omandamises ettevõtetes.
Huvitava lähenemisena on ühel maailma suurimal pensionifondil CDPQ lausa eesmärk maksimaalse tulemuse saavutamise kõrval panustada ka koduregiooni ehk Québeci majanduse arendamisse: lisaks infrastruktuurile investeeritakse ka väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtetesse ning huviorbiidis on globaliseerumise finantseerimine. Viimase aja ühe suurima projektina algas aprillis Montreali uue, enam kui 65-kilomeetrise linnaliiniraudtee ehitus. Märkimisväärne on, et erinevalt tavalisest PPP-st (avaliku ja erasektori koostööprojektist) on Kanada fondide kogemus nüüdseks selline, et projekti ollakse nõus võtma enda kanda juba alates planeeringufaasist. Veelgi enam, saadud kogemust pööratakse ka ekspordi vormis tuluallikaks: mais selgus, et Uus-Meremaa kohalik suur pensionifond on kutsunud CDPQ endale partneriks sealse pealinna Aucklandi uue kergraudtee ehitamise projektis. CDPQ tegutses regioonis juba ka varem: 2015. aastal juhiti konsortsiumi suurima liikmena Sydney ja Canberra linnu teenindava elektriülekandeliinide ettevõtte erastamist ja 2013. aastal osteti ligi 30-protsendine osalus Brisbane’i sadamas (võites tihedas konkurentsis teist Kanada pensionifondi, mis omandas ka Fortumi Rootsi elektrivõrgud). Mahust ja aktiivsest juhtimisest tulenevalt ulatus Kanada pensioniraha keerulisemate infrastruktuuriprojektide kõrval ka projektidesse üle maailma, näiteks globaalsed kinoketid või kinnisvaraarendused New Yorgis (Hudson Yards) ja Pariisis (Duo) .
Väga madal või olematu intress võlakirjaturgudel, kõrgelt hinnastatud aktsiaturud ja valitsuste suur võlakoormus loob eeldused selleks, et pensionifondidesse korjatavaid sääste kasutatakse edaspidi üha enam ja enam reaalmajanduse arendamiseks. Sellest sünnivad omakorda uued finantseerimisvõimalused ja ärimudelid.
Romet Enok
LHV fondijuht
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2018
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Tweet
