pixabay.com
Praegused ajad, mil aktsiaturud langevad, võivad mõjuda alustavale investorile hirmutavalt. Siiski tasub tutvuda võimalustega, kuidas turgude liikumise mõju enda investeeringutele vähendada.
Üheks võimalikuks strateegiaks, millest langevate aktsiahindade aegu kasu võib tõusta, on ostukulu keskmistamine (dollar-cost averaging, DCA). Selle lähenemise tuum on osta regulaarselt sama summa eest väärtpabereid, olenemata hetkel turul kehtivast hinnast. Nõnda ei pea investor muretsema turu ajastamise ehk parima hinnaga soetamise pärast, sest kui hinnad langevad, saab ta sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on võimalik vähendada ka riski, et aktsiaid ostetakse nii-öelda valel ajal ehk hindade tipust.
Lihtne matemaatika
Ostukulu keskmistamise puhul tuleks esmalt paika panna summa, mille eest soovite regulaarselt (näiteks igal kuul) väärtpabereid soetada. Oletame, et see summa on 100 eurot. Teid huvitab näiteks ettevõte X, mille aktsia maksab parajasti 2 eurot. Esimese tehingu korral saaksite 100 euro eest 50 aktsiat*. Kui mõne aja pärast aktsia hind tõuseb näiteks 2,20 euro peale, saaksite 100 euro eest natuke üle 45 aktsia. Kui aga aktsia hind langeb näiteks 1,90 euro peale, oleks 100 euro eest teie oma natuke üle 52 aktsia.
Oluline on aga tähele panna, et järjepidevalt sama summat investeerides saate teid huvitavad väärtpaberid kätte mingi kindla perioodi keskmise hinnaga. Kui oleksite ostnud hoopis suurema summa ehk näiteks 300 euro eest siis, kui aktsia maksis 1,90 eurot, oleksite saanud veel rohkem aktsiaid. Samas on see tagantjärele tarkus ning samahästi võinuks teie ostuaeg sattuda ka ajale, mil aktsia väärtus oli 2,20 eurot – nõnda oleksite lõpuks vähem aktsiaid saanud. Meie toodud kolme näidishinna puhul oleks aga aktsia keskmine soetushind 2,03 eurot (arvutuskäik: (2,0 + 2,2 + 1,9)/3 = 2,03). Seega on ostukulu keskmistamise taga lihtne matemaatika: kui hinnad on kõrgemal, saate vähem aktsiaid, ent kui hinnad on madalamal, saate sama summa eest rohkem. Lisaks väldite siis emotsioone, sest investeerimine muutub millekski sama regulaarseks ja mehhaaniliseks kui igahommikune hambapesu.
30 eurot kuus 11 aasta vältel oleks andnud tulemuseks...
Ka LHV Kasvukonto, mille kaudu saab juba alates 1 eurost investeerida 38 fondi – alustades võlakirjadest, lõpetades krüptovaluutadega –, pakub võimalust ostukulu keskmistamise kaudu investeeringuid teha. Vaatame, kuidas oleks see strateegia päriselus töötanud investori jaoks, kes alustas 2007. aasta alguses – ehk eelmise majandustsükli tipus. Alustava investori panus oli 30 eurot (ehk sama suur kui keskmise Eesti elaniku igakuine makse II pensionisambasse) ning ta panustas sama summa igal kuul USA 500 suurima ettevõtte indeksit S&P 500 jälgivasse fondi IVV kuni 2017. aasta lõpuni ehk 11 täisaasta jooksul.
Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv IVV. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud. Dollari ja euro vahetuskurss on Euroopa Keskpanga kurss.
Juuresolevalt graafikult on näha, et järjepidevalt ostes jäi investori kaalutud keskmine soetushind fondiosaku turuhinnale alla alates 2007. aasta lõpust ning uuesti plussi jõuti 2010. aasta kevadel. Majanduskriisi põhjas, 2009. aasta kevadel oli investor sissepandud rahast paberil kaotanud -40,71%. Kuid turu taastumisel on selle perioodi jooksul odavalt ostetud osakud keskmise soetushinna madalal hoidnud. Fondiosaku hinnatipp tehti 2007. aasta oktoobris, ning sellele tasemele jõuti tagasi alles 2013. aasta märtsis. Regulaarselt ostnud investori jaoks aga muutus osakute kaalutud keskmine hind iga kuuga odavamaks ja tema oli uuesti plussis juba 3 aastat varem.
Teine graafik näitab, kuidas investori portfell kasvas 11 aasta vältel enam kui 9000 euro suuruseks, mida on üle kahe korra rohkem kui samal ajal sisse pandud raha ehk 4000 eurot. Peale korraliku tootluse, mis kahekordistas 11 aasta jooksul investori paigutatud raha, on veelgi märkimisväärsem, et kuigi alguspunkt oli majandustsükli tipus 2007. aastal, õnnestus investoril juba mõne aasta pärast nautida positiivset tootlust ehk investeeritud raha oli kasvama hakanud. Tõsi, oli perioode, kui investeeringu väärtus jäi alla sissepandud rahale – seda eriti turgude langemise ajal 2008.-2009. aastal –, ent pikema aja peale oli investor ikkagi plussis.
Allikas: LHV. Valitud fondiks on S&P 500 indeksit jälgiv IVV. Graafik on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud. Reinvesteeritud dividendid on arvesse võetud. Dollari ja euro vahetuskurss on Euroopa Keskpanga kurss.
Seega ei peaks meelt heitma ka need Kasvukonto investorid, kelle esimesed rahapaigutused on praeguseks miinuses. Graafikud näitavad ilmekalt, kuidas ostukulu keskmistades ehk regulaarselt sama summat investeerides on võimalik pika aja peale aktsiaturgude kõikumise mõju vähendada. Julgustavana mõjub ehk tuntud investori ja maailma ühe rikkama mehe Warren Buffett’i mõttetera: kui hamburgeride hinnad langevad, on inimesed rõõmsad, sest sama raha eest saab järsku rohkem. Kui aga aktsiahinnad langevad ja neid saab sama summa eest rohkem, ei meeldi aktsiad äkki enam paljudele, ehkki ükskõik mis muu soodsam kaup teeb alati rõõmsaks.
Strateegia sõltugu eesmärkidest
Nii nagu iga investeerimisstrateegia puhul, on ka ostukulu keskmistamisel peale eeliste mõned miinused. Ehkki ostukulu keskmistades on võimalik vähendada riski osta väärtpabereid hindade tipust, võib samal ajal ilma jääda mõnest soodsast momendist, mil oleks võimalik rohkem kasumit teenida. Kui investeeriksite madalate aktsiahindade ajal mingi suurema summa korraga, saaksite turgude tõustes ilmselt märksa suurema kasumi. Samas, nagu oleme juba maininud, on väga keeruline turgu ajastada ehk teada täpselt, millal on parim koht ostmiseks. Lisaks nõuaks see pidevat turu jälgimist ning palju eeltööd, milleks alustaval investoril ei pruugi aega olla.
Kokkuvõttes peab iga investor ise strateegia paika panema, lähtudes omaenda eesmärkidest ning teadmistest. Igal juhul tuleb meeles pidada, et investeerimine on pikaajaline tegevus, mille puhul igapäevane kontoseisu jälgimine ei pruugi palju abiks olla ning võib teha rohkem kahju kui kasu.
* Väärtpaberitehinguid tehes tuleb arvestada ka teenus- ja haldustasudega. Graafikud on arvutatud hetkel kehtiva Kasvukonto hinnakirja alusel ning haldus- ja teenustasud on investeeringu väärtusest juba maha arvestatud.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
