pixabay.com
Eelmisel nädalal avaldas Eesti Pank järjekordse finantsstabiilsuse raporti, mille eesmärk on hinnata, kuidas Eestis tegutsevatel pankadel üldiselt läheb ning millised on nende võimalikud riskid. Avaldame finantsportaalis mõned raporti huvitavamad tähelepanekud ja järeldused, mida jagasime nädala jooksul ka oma Facebooki lehel.
Kinnisvara hinnatase käib palgakasvuga samas taktis
Kui viimasel ajal arutletakse järjest sagedamini võimaliku uue kinnisvarakrahhi üle, siis keskpanga analüüs näitab, et nõudlust uute korterite järele ja hinnakasvu eluasemeturul on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv. Ka käimasoleva aasta esimesel poolel püsis korteritehingute keskmine ruutmeetrihind suhtena keskmisesse brutokuupalka viimaste aastate tasemel ega ületanud pikaajalist, aastate 2004–2017 keskmist.
Eesti ettevõtted investeerivad vähe
Eestis tegutsevad ettevõtted on viimasel paaril aastal kasvatanud kasumeid, kuid suur palgasurve on viinud ettevõtete kasumlikkuse allapoole viimase aastakümne keskmist taset. Samas on ettevõtted tõestanud, et suudavad ka väiksema kasumlikkusega täita olemasolevaid kohustusi. Paraku vähendab kasumlikkuse madal tase nende motivatsiooni ja võimalusi investeerida, mis võib pärssida pikaajalist majanduskasvu. Juuresolev graafik näitabki, et Eesti ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus on viimase kümne aastaga võrreldes väike ja likviidsus suur. Suuresti tuleneb see just ettevõtete väiksematest investeeringutest.
Kiire palgakasv hoiab Eesti inimeste võlakoormust all
Eesti elanike laenukoormus on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, suurenedes 2018. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes ligi 7%. Suurima osa laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida anti tänavu esimese kaheksa kuu jooksul ligi 8% suuremas summas kui aasta tagasi. Eluasemelaenude väljastamise kasv on viimastel kuudel aga aeglustunud.
Samas näitab juuresolev graafik, et hoolimata võlakohustuste kiirest kasvust (mida veavad ka tarbimislaenud ja eelkõige autoliising), majapidamiste võlakoormus 2018. esimesel poolaastal ei suurenenud. Eesti majapidamiste sissetulekute ja SKP kiire kasvu tõttu püsis võlgade suhe kasutatavasse tulusse ning SKP-sse viimaste aastatega samal tasemel.
Säästud kasvavad kiiremini kui võlad, ent säästude maht on väike
Eesti inimeste säästud kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Sel aastal on majapidamiste pangahoiused kasvanud mullusega võrreldes ligi 10%. Majapidamiste hoiuste ja sularaha suhe võlga on veidi kerkinud, ulatudes tänavu teise kvartali lõpuks üle 89%, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Säästvate perede osakaal oli konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri järgi tänavu septembris 53%, mis on alates 1991. aastast üks kõrgeimaid näitajaid.
Juuresolev graafik näitabki, et kuigi inimeste võlakohustused kasvavad, on samal ajal ka rohkem raha, et võlgu tagasi maksta. Samas ütleb keskpank, et kuigi viimastel aastatel on majapidamiste säästmismäär olnud üsna kõrge, on kogutud säästude maht väike ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt rahatagavara.
Siin toodud seisukohad põhinevad Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaatel 2/2018, mis on kättesaadav siit. Kõik graafikud pärinevad samuti raportist.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
