Nelli Janson
Tehnoloogia on sõna, mis on inimeste igapäevases vestluses aina enam kasutusel, sest kõikvõimalikud rakendused, äpid ja programmid on ajanud oma kombitsad meie argipäeva ja seetõttu on tehnoloogia arengul inimkonna tuleviku kujundamisel ka aina suurem roll mängida. Millised võiksid olla tulevikutrendid, käisin uurimas Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil – Web Summitil.
Novembri alguses ligi nädal aega väldanud konverents toimus Portugali pealinnas Lissabonis, mis tervitas üle maailma kokku tulnud tehnoloogiahuvilisi veidi vihmase, kuid siiski vahemereäärsele riigile omase sooja ilmaga. Konverentsi toimumispaik Altice Arena koosnes peamajast ja neljast paviljonist, mis tänavu mahutas ära 70 tuhat külastajat 159-st riigist ja tuhandeid esinejaid ning ettevõtteid. Kuna see aasta oli eraldi fookuses naised tehnoloogias, siis peaaegu pooled osavõtjad olidki korraldajate rõõmuks seekord naised.
Oma esindusega olid kohal eelkõige muidugi kõik tehnoloogiamaailma vägevad nagu Google, Microsoft, Amazon ja Samsung, kuid nende kõrvale olid oma tootearendusi demonstreerima tulnud ka autofirmad nagu Volkswagen, BMW ja Mercedes ning kodumasinate tootjad. Silma jäi ka see, et väga paljud neist kasutasid konverentsi ära värbamiseks, sest nii nagu Eestiski on noorte talentide defitsiit suur ka neil.
Loomulikult olid Web Summitile oma kohta päikese alla otsima tulnud ka sajad idufirmad, kelle tase varieerus alles algfaasis tootedemost kuni juba turul oleva valmis lahenduseni. Valdkonnad ulatusid seinast seina ja pean tunnistama, et kuigi päris kõikide ideede ja toodetega tutvuda paraku ei jõudnud, siis nähtust jäid oma originaalsuse või otstarbekuse poolest silma nii mõnedki. Kuid idufirmadel oli võimalik kandideerida ka esinemiseks investorite paneeli ja publiku ees, kus ühtekokku lootis leida oma eluvõimalust üle 1000 alustava ettevõtte, millest lõpuks valiti välja ainult 168. Võitjaks kuulutati viimasel päeval Suurbritannia firma Wayve, mis on välja arendanud isesõitva auto, mis iseenesest pole küll midagi väga uut, kuid firma kaasasutaja Amar Shahi sõnul eristub nende auto teistest selle poolest, et nemad on keskendunud autole pigem parema „aju“ andmisele ehk rõhk on intelligentsel algoritmil mitte sensoritel või kaartidel.
Korraldajad olid hoolitsenud ka selle eest, et kõik inimesed leiaks konverentsil endale huvipakkuva esineja või teema, sest samaaegselt toimusid sõnavõtud 24-l erineval laval ja selleks, et jõuda kõiki enda jaoks välja valitud teemasid kuulama, pidi logistika väga hästi paigas olema, sest esinejad vahetusid iga 20 minuti tagant ja rahvasummas kiiresti ühe lava juurest teiseni jõudmine oli paras väljakutse. Seega tegin enda jaoks eelnevalt valiku ära, kuhu kindlasti jõuda tahtsin ja alljärgnevalt annan kuuldust kokkuvõtva ülevaate.
Konverentsi oodatuim ja võiks öelda ka, et kõige tuntum esineja oli investeerimisfirma Bridgewater Associates asutaja, miljardärist investor ja fondijuht Raymond Dalio. Web Summitil intervjueeris teda maailmakuulus maletaja Garri Kasparov ja nende vahel kujunes välja äärmiselt nauditav keskustelu, mille kestel arutleti erinevatel teemadel ning välja koorus mitu huvitatavat mõttetera. Muidugi tuli jutuks tehnoloogia areng ja selle mõju, kus Dalio ütles, et kui vaadata ajalugu, siis tehnoloogia on andnud alati eelise ja teatava üleoleku ja seetõttu tuleks vaadata tänast Hiina ja USA vahelist tärkavat kaubandussõda märksa laiemas spektris kui lihtsalt tariifide tasemel, sest tegelikult tahab USA selles situatsioonis säilitada oma majanduslikku liidrirolli, aga tehnoloogia arengus tuleb siin jokkerina sisse kumbagi riigi kultuuriline taust, kus USA-s austatakse ja eelistatakse individualismi, aga Hiinas riiki ehk meetodid, kuidas andmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse on täiesti erinevad.
Dalio rõhutas, et lokkav populism ja vaeste ning rikaste vaheline aina laiemaks kärisev lõhe on tekitanud märksa fundamentaalsema probleemi. Dalio sõnul on tal küll elukutselise kapitalistina seda raske tunnistada, aga kui ligi sada aastat tagasi töötas kapitalism inimeste kasuks ja suurendas keskklassi, siis nüüd sööb kapitalism sedasama keskklassi vähemaks ning antud olukorrast oleks ehk väljapääs hea liidri näol, mida paraku ka pole. Seega jagub tulevikus väljakutseid nii riikidele kui ka üksikisikule, aga selleks et end kiirelt muutuvas maailmas tuleviku suhtes kindlustada soovitas Dalio arendada ja panustada oma loovusele, sest tema usub, et just loovus saab tulevikus kõige olulisemaks omaduseks, sest kui meil on masinad, mis suudavad loovuse koodiks kirjutada, siis nende päralt on maailm. Lisaks jõuti ühisele arusaamiseni, et tuleks lõpetada inimeste ja masinate vastandamine ja hakata rääkima sellest, millist sünergiat saaks me inimeste ja robotite vahel luua.
Tuli ka jutuks, kas tehnoloogia areng muudab majandustsüklite kestvust ja aktsiaturgude dünaamikat, siis Dalio arvates on meil buume olnud läbi ajaloo mitmeid – nende börsimullide põhjus on küll erinev olnud, aga inimloomus on ikka sama ehk korduvad ikka vanad tsüklid uues kuues.
Web Summitil võttis ka sõna Twitteri kaasasutaja ja Mediumi ning Bloggeri asutaja Evan Williams, kes on varasemalt öelnud, et tema arvates on internet katki ja Web Summitil ta kinnitas oma mõtet. Tema sõnul võimendab internet ekstreemsusi ja esialgsest üllast plaanist, kus internet võimaldab inimestel vabalt oma mõtteid väljendada läbi mille saaks maailmast parem koht, pole suurt enam midagi järgi. Tema arvates on internetile vaja nii öelda päitseid pähe, aga see eeldab riikide vahelist üksmeelt ja koostööd, mis pole küll kerge, kuid samas võimalik ikkagi saavutada. Tegelikult esitati nö interneti lepingu mõte kohe konverentsi avapäeval interneti looja Tim Berners-Lee poolt, kes ütles, et klikkidele üles ehitatud platvormid (viidates eelkõige Facebookile) peavad astuma sammu tagasi ning üle vaatama, mis peaks olema tegelikult interneti eesmärk.
Vahelduseks tehnoloogiafirmadele astus viimasel konverentsipäeval üles kanepikasvataja Tilray CEO Brendan Kennedy, kes lubas kanepisektorile helget tulevikku. Brenden oli veendunud, et kanepitooted võtavad tulevikus üle suure osa alkoholi- ja tubakaturust, sest kanepi tootevalik laieneb tõenäoliselt lähiajal oluliselt. Ühtlasi prognoosi ta, et lähema viie aasta jooksul legaliseerivad vähemalt osaliselt kanepi (ravikanep) enamus olulisemaid turge ja ütles, et poole aasta perspektiivis on oodata vastavat otsust Mehhikolt ja Austraalialt.
Väga kaasahaarava ettekande tegi ka Netflixi tootejuht Greg Peters, kes rääkis sellest, kuidas Netflix jõudis otsustele hakata näitama võõrkeelseid sarju. Eelnevalt viisid nad USA-s läbi ka vastava küsitluse, millest selgus, et ligi 80% vastanutest on veendunud, et nad ei hakka võõrkeelseid sarju vaatama. Petersi enda sõnul otsustasid nad seda väga depressiivset tulemust ignoreerida ja ikkagi võõrkeelseid sarju pakkuma hakata, mis osutusid vaatajate hulgas väga populaarseks. Siin leiab tõestust veel kord Steve Jobsi väide, et pole kliendi mure teada, mida ta tahab – see on ettevõtte asi välja mõelda.
Muljeid ja emotsioone Web Summilt tõin kaasa kindlasti rohkem, kui neid siia kirja sai ja päriselt neid kõiki sõna abil edasi anda ei saagi, sest sealne melu ning rütm on midagi, mida peab igaüks ise kogema, et seda üleni mõista. Kes veel on kahelnud, kas tasub minna, siis mina julgeks soovitada see külastus ette võtta. Isegi siis, kui te pole otseselt seotud ei idufirmaga või tehnoloogiasektoriga, sest nagu eelnevalt öeldud, tiirleb tehnoloogia karussell nii kiirelt, et targem on võimalikult kiiresti peale hüpata, sest muidu võib juhtuda, et ei oska tulevikus näiteks oma külmkapiga suhelda.
Tweet
