LHV on alati rõhutanud, et meie missioon on aidata luua ja kasvatada eesti kapitali. Eesti kapital on lisaks kohalikele ettevõtetele ka meie inimesed, seega hõlmab kapitali kasvule panustamine ka tervisliku eluviisi propageerimist ja noorte finantsteadmiste arendamist.
Hiljuti alustas LHV Noortepank koostööd terviseäpiga Sweatcoin, mille abil tahame noortes samm sammu haaval kasvatada liikumisharjumust. Nii nagu tervisliku eluviisi juurutamisel tekivad harjumused aja jooksul, on ka finantsteadmiste jagamine pikem protsess.
Praktika on parim haridus
Noorte finantsharidusest on avalikkuses räägitud vahelduva eduga aastaid, ent reaalsuses jõuab rahatarkus – oskus oma rahaga teadlikult ümber käia, seda säästa ja investeerida – nendeni, kes oskavad seda otsida või juhuse tahtel nende teadmisteni jõuavad. Selleks, et rahaasjadest paremini aru saada, tuleb teadmised siduda päris elu ja praktikaga. Ma usun, et meie majandus on terviklikult seda tervem ja tugevam, mida targemad ja oskuslikumad oleme oma rahaasjades meie ise.
Avaliku sektori uuringutest on selgunud, et inimestel pole piisavalt teadmisi finantsteenustest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Finantsteenuseid polegi alati kerge mõista. Eriti tugevalt põrkuvad nende probleemidega kokku noored, kes ei toimeta oma rahaga alati iseseisvalt. Eksperdid tunnistavad, et Eestis napib nii majandus- kui ka ettevõtlusõpetajaid ja õpilasfirmade juhendajaid. Ometigi algab kõik koolipingist: lihtsamakoelistest säästmist puudutavatest teadmistest algklassides ning eelarvestamise ja investeerimise õpetamisest põhikoolis ja gümnaasiumis. Lahendusena on loodud õpilasfirmade programm, majandusõpe gümnaasiumis, finantsasutuste külaskäigud koolitundidesse, märtsis aset leidev rahatarkuse kuu, finantshariduslike, just eluliste näidete põhjal kirjutatud raamatute jagamine koolides ja palju muud. See kõik on noorte teadlikkuse ja põhimõtete kujundamisel õige ja vajalik, aga kas sellest piisab?
Noorte pealehakkamist näitavad faktid. Eesti ülikoolides on populaarsed erialad nii ärindus kui ka rakenduslik majandusteadus. Samuti on aasta-aastalt kasvanud õpilasfirmade populaarsus ja aina enam tullakse välja ideedega, mis toovad kasu kogu ühiskonnale (nt eelmise aasta võitja Festera biolagundavad prügikastid). Õpilasfirma loomine annab noorele hea hüppelaua mõistmaks nii ettevõtluse põhitõdesid kui ka takistusi juuretasandil. Me õpetame noortele, kuidas kirjutada äriplaani ning anda ideid edasi kiirelt ja efektiivselt, ja viskame nad konkurentsibasseini, kus tuleb teiste sama näljaste ja entusiastlikega võidu ujuda.
Elu hetkes
Samas üle kolmandiku noortest ei planeeri oma rahaasju üldse, vaid elab hetkes. Suuresti võib seda põhjendada sellega, et enamik noori elab koos vanematega, kes rahaasjade eest hoolt kannavad. Aga kas pole kummaline, et innustame noori looma õpilasfirmasid, enne kui oleme neile andnud tugeva ja käegakatsutava finantsharidusliku põhja?
Finantssektor koos riigiga teeb tööd, et finantskirjaoskusest rääkimine oleks haridusprogrammi loomulik osa. Samas tundub mulle, et me ei toeta noori piisavalt igapäevaste rahaasjade korraldamisel. Kehtivas õigusruumis võib oma rahaasjade eest iseseisvalt otsustada ja vastavaid lepinguid sõlmida täisealine. See, et paljud noored teevad juba 16-aastaselt esimesi iseseisvaid samme tööturul, ei ole siin relevantne. Kuigi tegelikult peaks olema. Suvel teenitud taskuraha peremehed on noored ise – see on nende teenitud, nende oma raha. Ometi ei ole neil õigust valida, millise panga kontole oma raha kanda, millisesse aktsiasse investeerida või kuhu fondi raha kasvama panna. See tähendab, et valikuvabadus – ka kõige lihtsamate otsuste puhul – tekib alles siis, kui täitub 18 eluaastat. Teisisõnu anname me noortele märku, et kuigi teoorias õpivad nad rahatarkust juba varem, saavad nad õiguse haarata oma rahaasjade üle kontroll alles täisealiseks saamisel.
Tegelikult võiks juba 16-aastasel noorel olla rohkem õigusi oma raha üle otsustamisel. Eelmisel aastal said 16-aastased esmakordselt anda oma hääle kohalike omavalitsuste valimistel. Ühiskonnana me mõistame, et noored soovivad olulistel teemadel kaasa rääkida ja otsustusprotsessis osaleda ning on selleks ka valmis. Miks me ei kasuta sama loogikat panganduses?
Mida varem, seda parem
Juba praegu on noorel võimalus oma rahaasju iseseisvalt korraldada, aga seda vaid vanema taotlusel või erandkorras kohtu poolt laiendatud teovõime puhul. Õigusruum võiks lihtsalt ja arusaadavalt lubada 16-aastasel noorel avada pangakonto ilma vanema või eestkostja nõusolekuta. Võib kaaluda ka lihtsalt vanema e-postiga saadetud nõusoleku aktsepteerimist. Tundub ju loogilisem ja turvalisem, et noor alustab oma rahaasjade juhtimist vanuses, mil ta ei ole veel ülikooli läinud, vaid sõltub mingil määral oma vanematest. Nii tajuks noor suuremat valikuvabadust ja vastutust juba 16-aastaselt.
Mida nooremalt me mingeid harjumusi väikeste sammudega kasvatama hakkame, seda tõenäolisemalt järgime neid ka edasises elus ning seda edukamad ja tugevamad oleme tulevikus. See kehtib nii spordis, investeerimises kui ka igapäevapanganduses. Eesti noored on head kohanejad. Nad on iseseisvad ja arukad, kui neile anda piisav valikuvabadus. Usaldame rohkem oma noori!
Liis Lepik
LHV Noortepanga projektijuht
* Artikkel ilmus ajakirjas Investeeri 4/2017
Tweet
