Eesti pensionifondide tootlused on viimastel aegadel saanud tavapärasest palju rohkem tähelepanu. Seejuures loomulikult enim tulemuste võrdluses teiste riikidega, kus väidetavalt kogu Eesti teise samba süsteem on „raha põletamine“ ja maailma punane latern. Vaatame kolme konkreetse näite varal, millised on numbrid võrreldes muu maailmaga.
Esiteks, võtame juba kuulsaks saanud OECD raportist kaks ülekaalukalt kõige paremat pikaajalist tootlust näidanud pensionisüsteemi – Kanada ja Holland. Konkreetsuse huvides võtame kummastki riigist suurima fondi. Kanadast on selleks Canada Pension Plan Investment Board (CPPIB) ja Hollandist Stichting Pensioenfonds ABP (ABP). Mõlemad on varade mahult loomulikult maailma suurimate pensionifondide hulgas. Võrdleme tootlusi kõige pikemal võimalikul perioodil ehk Eesti pensionifondide loomisest peale. Mis on siis nende fondide tootlus? Ajavahemikul 2003-2017 tootis Kanada suurim pensionifond 8.9% aastas ja Hollandi oma 7.6%. Võrdleme seda LHV pensionifondiga L. See on LHV suurim fond ja ajalooliselt tootluse tipus ka Postimehe peetavas Eesti fondide võrdluses. Mis oli siis samal ajavahemikul LHV Pensionifond L tootlus? Vastus on 6.4% aastas. Kõikide riikide numbrid on loomulikult tasude järgsed. Üle korrates – Kanada ja Holland on sellesama OECD raporti järgi kaks maailma absoluutselt parima tootlusega süsteemi. LHV fondi tootlus on seega täiesti maailmatasemel. Ilmselt on kerge tekkima küsimus, kuidas saab nende tulemuste juures olla Eesti üldine tulemus teistsugune? Vastus on lihtne: kui statistika on tihti valede ema, siis üldistamine pole kunagi tõe sõber olnud.
Asjaolu, et mõned Eesti pensionifondid on suutnud pea võrdset sammu pidada parimate välismaa kolleegidega ei tähenda siiski, et ei võiks kõrgemaid sihte seada. Mis on siis aidanud Kanada ja Hollandi fondidel sellist tootlust näidata? Majanduse toimimise aluseeldus on see, et aktsiatelt teenitakse keskmiselt rohkem kui võlakirjadelt. Seda kinnitab nii majandusteooria kui ajalugu. LHV suurim fond L on investeerinud piirangute järgi, kus pool fondi varadest on paigutatud võlakirjadesse ja teine pool kõrgema oodatava tootlusega varadesse. Hollandi näitel investeeritakse kõrgema oodatava tootlusega seevastu ligi kaks kolmandikku ja Kanadas isegi 80% fondi varadest. Oodata sellises ebavõrdses olukorras Eesti fondidelt pika ajaperioodi jooksul Kanada tulemuste ületamist on seega sama võimalus kui poksimatši võitmine üht kätt selja taga hoides.
Seega peaksime võrdlema lisaks meie tootlusi maailma absoluutselt parimate kõrval ka selliste fondidega, mis investeerivad sarnaste reeglite järgi kui meie. Ühe sellise konservatiivsema pensionisüsteemi leiame siitsamast meie lähedalt - Soomest. Ka Soomes on fondid saanud ajalooliselt rohkem tootlust jahtida kui Eestis. Siiski on tegemist varade jaotuselt selgelt meile sarnasema süsteemiga kui näiteks Kanada. Seejuures Soome pensionisüsteemi kõrget taset demonstreerivad mitmed asjaolud. Esiteks on Soomes pensionisüsteemi suhtes kõrge usaldus inimeste hulgas. Teiseks on Mercer Global Pension Indexi oktoobrist pärineva viimase raporti järgi tegemist maailma paremuselt kolmanda pensionisüsteemiga (esikohal on Holland). Sellele lisaks on Soome pensionifondid saanud varasemalt kõrgeid rahvusvahelisi hinnanguid konkreetselt ka oma saavutatud tootluste kohta. Võtame võrdlusesse mõlemad suured Soome pensionifondid – Ilmarine ja Varma. Kahe peale domineerivad nad kogu Soome turgu. Tulemus - LHV pensionifond L tootlus alates algusest on olnud isegi parem mõlemast suurest Soome pensionifondist (vaata graafikut). Jällegi, konkreetse ja tajutava võrdluse põhjal maailmatasemel tulemus.
LHV on olnud Eesti teise samba fondide pakkuja siinse süsteemi algusest peale. Seega maailmatasemel tootlusega fondid on olnud Eestis kättesaadavad kogu aeg. Terve Eesti süsteemi tootluse edasiseks tõstmiseks on aga eelkõige vajalik investeerimispiirangute lõdvendamine. See protsess on hetkel Riigikogus töös. Sama teed on varem käinud ka siintoodud Kanada ja Soome. Kummaski riigis veel näiteks kaks aastakümmet tagasi pensionifondid aktsiatesse peaaegu ei investeerinudki. Edaspidi on piiranguid samm-sammult lõdvendatud. Selline ongi loomulik süsteemi areng nii mujal kui meil. Praeguste plaanitavate muudatustega avanevad Eesti fondidele esmakordselt ka võrdsed võimalused maailma parimate fondidega.
Et pensionifondide tootlused on nii palju tähelepanu saanud, on meile LHVs rõõmustav. Libauudiste ja pooltõdede ajastul on pensionifondide eelis selles, et tulemus on selgelt mõõdetav. Oleme aastaid rõhutanud, et pensioni kogumisel loeb ainult tulemus. Ainult tulemus.
Romet Enok, LHV pensionifondide fondijuht
Jani Mäenpää, LHV analüütik
Graafik: 2003. aastal LHV pensionifondi L pandud 1 euro on täna väärt 2.5 eurot. Seda on hoopis rohkem kui samal ajal on suutnud Soome pensionifondid.
Allikad: fondide aastaaruanded
LHV Pensionifondi L 15 jooksva kalendriaasta keskmise geomeetrilise tootluse määramise aluseks olev periood on 1.01.2003 -1.01.2018. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust. Fondi viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused aasta baasil on 3,20%, 3,94% ja 3,61%.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
