iStock
Vaatamata juba mitmendat nädalat kestvale USA valitsuse töö osalisele seisakule plaanivad paljud ükssarvikud (idufirmad väärtusega üle ühe miljardi dollari) tänavu aktsiate avaliku esmaemissiooni korraldada. Nende seas ootavad enda IPO-t ka kaks väga sarnast ettevõtet, sõidujagamisfirmad Uber ja Lyft.
San Franciscos asutatud Lyft teatas eelmise aasta detsembri alguses, et andis lõpuks ametlikult IPO jaoks vajalikud dokumendid sisse. Konkurent Uber tegi kiirelt seda sama. Kui Uber on suurim ja tuntuim sõidujagamisfirma maailmas, siis Lyft jääb selles osas teisele kohale.
Viimaste andmete kohaselt on Uberi ja Lyfti hinnangulised turuväärtused vastavalt 90 miljardit ja 15 miljardit dollarit, tehes neist potentsiaalselt 2019. aasta suurimad IPO-d. Mõlemad ettevõtted arendavad ning turundavad rakendust, millega inimene saab endale ühelt poolt kiirelt sõiduki kutsuda, teiselt poolt teenida raha teiste isikute sõidutamisega. Samas pakub Uber näiteks ka toidu kohaletoimetamise (UberEats) ning jalgrattajagamise teenust.
Idee Uberi jaoks sündis 2008. aasta külmal talveõhtul Pariisis, kui Travis Kalanick ja Garrett Camp ei saanud endale taksot. Vaid nelja kuu pärast avanes San Francisco elanikele võimalus endale UberCabi rakendusega kiiresti sõiduk tellida. 2010. aasta oktoobris lühendati nimi Uberiks, et end taksodest eraldada. 2011. aasta detsembris oli Uber saadaval Pariisis, seejärel Sydneys ja Mexico Citys. 2015. aastal oli Uber jõudnud juba 300 linna üle maailma.
Lyft seevastu sai alguse 2012. aasta mais, kui John Zimmer ja Logan Green üritasid enda tudengitele mõeldud sõidujagamise ettevõtet Zimride’i nutitelefoni kujule viia. Kui ettevõttel oli sama aasta detsembris vaid 400 juhti ning tehtud 40 tuhat sõitu, siis 2014. aasta lõpuks oli juhtide arv tõusnud 51 tuhandeni ning sõitude arv 2,2 miljonini. 2018. aasta lõpuga on Lyftil 1,4 miljonit juhti ning tehtud 1 miljard sõitu. Uberi näitajad on vastavalt 3 miljonit juhti ning 10 miljardit sooritatud sõitu.
Firmade teenused on kättesaadavad 24/7, kuid tuleb meeles pidada, et Lyfti tegutsemispiirkond piirdub vaid USA ning Kanadaga. Uber on seevastu saadaval 72 riigis üle maailma ning on mõnes kohas ainukeseks võimaluseks, kuidas endale autojuht tellida. Uberil on seetõttu ka 3 korda rohkem kasutajaid kui Lyftil (75 miljonit vs 23 miljonit kasutajat).
Uber arvutab enda sissetulekuid kahel viisil: (1) gross bookings ehk kõikide sõitude koguväärtus enne seda, kui Uber on enda osa ära võtnud ja (2) netokäive. 2018. aasta esimesel poolaastal oli Uberi kõikide sõitude koguväärtus 23,3 miljardit dollarit ning netokäive 5,4 miljardit dollarit. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid näitajad vastavalt +47% ning +67%. Lyfti netotulud tõusid sama ajaga 483 miljonit dollarit 909 miljonile dollarile, märkides +88%list kasvu.
Kuigi ettevõtete kasvunumbrid on suured ja neil on olnud juba päris palju aega enda ärimudeleid tõestada, ei ole nad siiani kasumisse jõudnud. Crunchbase toob välja, et jättes välja tulu, mida Uber enda Venemaa ning Hiina operatsioonide müügist sai, kaotas see 2018. aasta esimese kuue kuuga -1,4 miljardit dollarit. Lyfti netokahjum oli samal ajal -373 miljonit dollarit. 2017. aasta esimesel poolaastal oli see -255 miljonit dollarit.
Kuhu aga läheb ettevõtete raha? Mõlema ettevõtte puhul tuleb mängu see, et nad kulutavad suuri summasid uutele turgudele sisenemiseks ning uute juhtide ligimeelitamiseks. Näiteks kui Uberi 2018. aasta teise kvartali brutokasum oli 1,5 miljardit dollarit, siis tegevuskulud olid selle kõrval 2,2 miljardit dollarit. WSJ kohaselt oli kõige suurem kuluallikas müük ja turundus (734 miljonit dollarit), millele järgnesid üld- ja halduskulud (704 miljonit dollarit) ning teadus- ja uurimiskulud (362 miljonit dollarit).
Suuremat pilti vaadates näeb, et sõidujagamine muutub üha populaarsemaks. Seda näitab mingil määral fakt, et ameeriklaste teadlikkus sõidujagamisteenustest ning ka nende kasutus on tõusnud. Pew Research Center leidis, et 2018. aasta lõpu seisuga on 36% (3 aastat tagasi 15%) USA täiskasvanutest sõidujagamisteenuseid kasutanud. Igapäevaste sõitjate arv jääb siiski väga pisikeseks – ainult 2% vastanutest väitis, et kasutab antud rakendusi iga päev. Uberist sai 2017. aasta septembris ka New Yorgi, ikooniliste kollast värvi taksode sünnilinna kõige populaarsem transpordi tellimise viis.
Taksode, Uberi ja Lyfti reiside arv New Yorgis ühe päeva kohta
Allikas: Toddwschneider.com
Second Measure’i andmete kohaselt omavad ettevõtted 2018. aasta oktoobri seisuga USA sõidujagamise turust 98%, kusjuures Uberi osa on sellest 69,2% ning Lyftil 28,4%. Juno, Gett ja Via jagavad allesjäänud 2,4%. 2015. aasta alguses oli Uberi käes 90,9%, Lyftil 9% ning ülejäänutel 0,1%. See tähendab, et Lyft on iga aastaga enda turuosa suurendanud. Uberi skandaalid on peamine põhjus, miks Lyft enda turuosa kasvatada on suutnud. Skandaalid hõlmavad endas nii seksuaalahistamisi, massilist andmete leket kui ka võimalikku altkäemaksu maksmist riigiametnikele.
Vaadates firmade rahastust, siis Crunchbase’i kohaselt on Uber tänaseks päevaks kaasanud 24,2 miljardit dollarit ning Lyft 4,9 miljardit dollarit. Uberi puhul peab mainima seda, et eelmise aasta jaanuaris sai Uberi suurimaks aktsionäriks Softbank. Sellega seoses peab Uber enne järgmise aasta lõppu börsile minema.
Softbanki investeering oli võti Uberi juhtkonna ümberograniseerimiseks, kus skandaalide ajal Uberit juhtinud Travis Kalanick asendati Dara Khosorowshahiga. Dara usub, et sõidujagamine jääb vaid lühiajaliselt Uberi põhitegevuseks. Tema visioon on, et Uberist saab mitmekülgne ettevõte, mis ühendab inimesi rataste, busside, rendiautode ja võibolla isegi lendavate taksodega. Lyfti ambitsioonikad tulevikuplaanid hõlmavad endas isesõitvaid autosid.
Kui aga USA valitsuse tööseisak jätkub, lükkuvad kõik 2019. aasta kevadeks planeeritud aktsiate avalikud esmaemissioonid (sealhulgas Lyft ja Uber, kuid ka Airbnb ja Slack) kõige varasemalt selle aasta sügisesse, kõige hilisemalt järgmisesse aastasse. Seda põhjusel, et valitsuse töö seiskumise tõttu ei saa USA väärtpaberi- ja börsikomisjon registreerimisavaldusi tõhusalt üle vaadata ega neid deklareerida.
Florida ülikooli professori Jay Ritteri sõnul võib IPOde edasilükkumine osutuda ettevõtetele ohtlikuks eelkõige juhul, kui aktsiaturg peaks veel langema ning viima aktsiate esmased pakkumishinnad alla. Uberi tegevjuht Khosrowshahi väitis seevastu jaanuari alguses The Wall Street Journalile, et tormiline aktsiaturg ei mõjuta eeldatavasti Uberi IPO plaane, kuid kui seda ei juhtu, siis seda ei juhtu. Selle kõrval lisas ta, et ettevõtte aktsionärid on suure tõenäosusega IPO mittetoimumise korral pettunud.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
