Shutterstock
Majanduse kõrgseis nii meil kui mujal aitas Eesti ettevõtjatel möödunud aastal eksporti tublisti kasvatada. Kaubaeksport tervikuna kui ka Eesti päritolu eksport kasvasid 12% ja kaubavahetuse puudujääk vähenes 2017. aastaga võrreldes. Hinnatõusu arvestamata oli ekspordikasv ligikaudu 6,5%. Mis on nii kiire kasvu taga, mida see tähendab Eesti majanduse jaoks ja kas selline kasv jätkub ka sel aastal?
Eesti kaubaekspordis on aastate jooksul tooni andnud mõned üksikud suuremad kaubarühmad ja selles osas ei olnud erandiks ka 2018. aasta. Ligikaudu kaks kolmandikku ekspordikasvust tuli mullu kütuste väljaveost, mis suurenes kerkinud naftahindade toel 70% ehk rohkem kui 900 miljoni euro võrra ning moodustas 15% kogu Eesti kaubaekspordist. Hinnakasvu arvestamata kasvas kütuste väljavedu rohkem kui 17%. Suured numbrid, kuid kahjuks ei ole kütuste ekspordi käigus Eesti majanduse jaoks loodud lisandväärtus samaväärselt suur. Enamus mineraalsetest kütustest, mida Eesti ekspordib, on tegelikult sisse imporditud ning siin vaid kergelt töödeldud (nö kütuste segamine). Kohapeal juurde tekitatud lisandväärtus on selle protsessi käigus üsna väike ja nii jääb esmapilgul suurena tundunud 900st lisandunud miljonist Eestisse kasumiks ja inimeste palkadeks vaid väike osa.
Ekspordinäitajate paremaks tõlgendamiseks olekski mõistlik väiksema kodumaise lisandväärtusega komponendid valimist kõrvale jätta. Selliselt puhastatud eksporti, kus on kaasatud vaid vähemalt 50% kodumaise lisandväärtusega kaubarühmad on Eesti Pank nimetanud alusekspordiks. Alusekspordi kasv iseloomustab paremini ekspordi mõju Eesti majandusele ning ta sisaldab endas vähem volatiilseid komponente. Suurematest kaubarühmadest ei kuulu alusekspordi hulka näiteks mineraalsed kütused, elektroonika ega ka muud masinad ja seadmed, sest need kaubad vajavad palju importsisendeid ja nende kohapealne lisandväärtus on väiksem. Lisaks on nad tihti mõjutatud välistest teguritest (nt nafta hind, korporatsioonisisesed tehingud jne) ja on seetõttu volatiilsemad kui teised kaubarühmad.
Eesti aluseksporti on traditsiooniliselt vedanud puidu- ja mööblitööstus, viimastel aastatel on tugevalt kasvanud ka metalltoodete väljavedu. On julgustav, et praktiliselt kõik Eesti tööstuse jaoks olulised harud on viimaste aastate jooksul suutnud eksporti suurendada. Väike tagasilöök oli mullu põllumajandussektoris, mille toodang sai erakordselt kuuma suve tõttu veidi kannatada.
Stabiilselt kasvav aluseksport näitab, et Eesti töötlev tööstus on tugevas seisus ja nõudlust toodangu järele jagub. See peaks Eesti ettevõtjaid julgustama investeerima tootlikkuse tõstmisesse, sest küsitlusandmed viitavad sellele, et ettevõtted töötavad oma võimekuse piiril. Investeeringuid tegemata ei olda varsti enam võimelised välisnõudluse kasvuga kaasas käima ning see viib kiiresti konkurentsivõime ning turuosa kaotamiseni.
Sel aastal sama optimistlik ekspordikasv tõenäoliselt enam ei jätku. Välisnõudluse kasv Eesti toodete järele aeglustub pisut, sest meie partnerriikide majanduskasv püsib küll tugev, kuid aeglustub veidi üldise majanduse jahenemise taustal. Teisalt pole sel aastal oodata ka nafta hinnarallit, mis tähendab, et ka kütuste väljaveo kasv ei jätku sama hoogsalt. Sellest hoolimata on eeldused headeks eksporditulemusteks endiselt olemas.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
