Shutterstock
Tariifisõtta kistud Hiina seisab silmitsi majanduskasvu aeglustumisega, mis aga kutsub esile rida uusi probleeme. Neist üks on pretsedenditu tasemeni paisunud halbade võlakirjade maht.
Kõige värskem juhtum tagasimakse hilinemisest leidis aset veebruari alguses, mil Hiina üks suurimaid investeerimisfirmasid China Minsheng Investment Group Corp pidanuks 29. jaanuaril lunastama 3 miljardi jüaani suuruse võlakirja (ca 393 mln EUR), ent ei teinud seda ka pärast lubadust kolmepäevase hilinemisega raha tagastada. Võimalike likviidsusraskuste taga nähti seda, et ettevõte on seotud peamiselt taastuvenergia- ja kinnisvarasektoriga, kus investeerimistsüklid on pikad, ent kaasatud kapital jäi enamjaolt lühiajaliseks. Läinud nädala teises pooles lubas Minshengi esindaja võlakirjaomanikele raha tagastada ning väidetavalt on valitsus firmale appi tulnud. China Minsheng Investment Group võlgneb investoritele kokku 34 miljardit dollarit, millest suurem osa aegub käesoleval aastal.
Uudised maksete hilinemisest ning pankrottidest ei tule investoritele enam suure üllatusena, arvestades seda, et viimase aasta jooksul on juhtumid oluliselt sagenenud. Bloombergi andmetel ulatus tagasimaksetega hätta jäädud võlakirjade kogumaht 2018.a 119,6 miljardi jüaaninin (15,6 mld EUR), kasvades aastatagusega võrreldes üle nelja korra. Ühtlasi on allolevalt jooniselt näha, et enne 2016.a halvaks läinud võlga sisuliselt ei eksisteerinudki.
Allikas: Bloomberg
Drastilisest hüppest hoolimata on maksevõimetuste osakaal kõikidest võlakirjadest veel suhteliselt tagasihoidlik. FT tõi eelmise aasta lõpus välja, et 21. novembri seisuga ulatus maksevõimetuse määr investeerimisjärgust madalamate võlakirjade puhul 0,95%ni ja kõikide ettevõtete võlakirjade puhul (arvestamata munitsipaal- ja riigile kuuluvate pankade võlakirju) 0,33%ni.
Samuti pole siiani mõju olnud Hiina ettevõtete võlakirjaturule tervikuna, mille kogutootlust (tulusus ning hinnaliikumine) peegeldav Bloomberg Barclaysi indeks on aasta algusest tõusnud 1,2% ja 12 kuuga 10% (investeerimisjärgust madalamad võlakirjad on Bank of America Merrill Lynchi indeksi järgi kallinenud tänavu 5%).
Allikas: Bloomberg
Küsimus on selles kas ja kui kiiresti võivad mõrad edasi hargneda ja hakata majandusele lumepallina suuremat kahju tekitama, sest finantskriisi järgselt on valitsuse poolt majandusse süstitud meeletute rahasummade tõttu võlakoormuse näitajad ületamas nii arenevate riikide keskmist kui ka näiteks mitmete arenenud riikide omasid.
Kui 2007.a lõpus ulatus Hiinas Bank for International Settlements andmetel väljaspool finantssektorit tegutsevatele ettevõtetele väljastatud krediidi maht (laenud ja võlakirjad) 25,2 triljoni jüaanini ehk 94% SKPst, siis 2018.a teiseks kvartaliks oli see kerkinud 134 triljoni jüaanini (17,5 triljonit eurot) ehk 155%ni SKPst. Samal näitaja oli Ühendriikides eelmise aasta keskpaigas 74%, eurotsoonis 106%, Jaapanis 100% ning arenevates riikides keskmiselt 97% SKPst (ilma Hiinata hinnatakse selleks tasemeks 50%).
Allikas: BIS
Võlasuhetes orienteerumine ei ole Hiinas kõige lihtsam ülesanne, sest piirid avaliku ja erasektori vahel võivad olla väga ähmased. Nimelt tulenes suur osa ettevõtete võlakoormuse kriisijärgsest kasvust riigile kuuluvatest firmadest (state-owned enterprises), keda julgustati pärast 2007.a võtma laenu ning kulutama raha majanduskasvu turgutamiseks (IMFi kohaselt moodustas selliste firmade võlg 2017.a üle poole kogu ettevõtete võlast).
Neid ettevõtteid ei loodud kasumi teenimiseks, vaid töökohtade loomiseks ning investeerimiseks, mistõttu ei ole harvad olukorrad, kus mõni riigile kuuluv ettevõte on bilanssi miljardite eurode väärtuses võlga kogunud, kuid tegutseb pikki aastaid kahjumlikult ning teatab aeg-ajalt järjekordsest maksevõimetusest. Omavalitsused ei saa aga neid pankrotti lasta, kuna uste sulgemine mõjuks valusa sotsiaalse tagasilöögina kohalikule kogukonnale. Nimetatakse neid zombiettevõteteks.
Lisaks sellele lõid omavalitsused kriisijärgselt aktiivselt riiulifirmasid (Local Government Financing Vehicle), kasutades neid riigifirmadest ja pankadest stiimulraha meelitamiseks oma haldusalasse, et panna selle eest püsti infrastruktuuriprojekte ja pakkuda avalikke teenuseid, mille jaoks regulaarsetest tuludest (maksud, maa müügid) ei piisanud.
Maksevõimetuste kasv ei tulene pelgalt aeglasemast majanduskasvust ning ettevõtete madalamatest kasumitest, vaid selle taga on sihilikult ka Hiina keskvalitsus, kes varasemalt kõiki hädasolijaid päästis, kuid seadis 2016. aastast prioriteediks jõulisemalt kontrollida majanduse võimenduse kasvu, korruptsiooni ning varipangandust.
Sestap ei saa maksevõimetusi ja pankrotte lugeda üdini halvaks nähtuseks, kuna need aitavad vähendada üleliigsete riskide võtmist ning jaotada kapitali efektiivsemalt ettevõtetele, kes seda ka väärivad. Bloomberg tõi mullu detsembris välja, kuidas Hiina riiklik arengu- ja reformi komisjon (National Development and Reform Commission) julgustas oma avalduses kohalikke omavalitsusi ning kohtuid olema pankrotiavalduste vastuvõtmisel toetavamad. Väljapoole ei pruugi pankrotimenetluste kasv küll ilusat sõnumit saata, kuid kreeditoridele annab see võimaluse osa kapitalist potentsiaalselt tagasi saada. Teisalt võiks paraneda ka produktiivsus ja ettevõtete jaoks kaupade ning teenuste hinnastamise võime, kuna zombifirmad pannakse kinni.
Kõrge võlakoorma vähendamine ilma laiemate negatiivsete tagajärgedeta eeldab vähemalt stabiilse majanduskasvuga keskkonda, mida tariifisõda on hakanud aga ohustama. Sestap on keskpank viimase aasta jooksul muutunud neutraalses rahapoliitikas paindlikumaks ning valitsus aitab omaltpoolt kaasa suuremate kulutuste ja maksukärbetega.
Fitch Reitingu kohaselt kasvab lunastamata jäänud võlakirjade maht Hiinas tänavu edasi ja see jääb nii kesk- kui pikas väljavaates riigi üheks peamiseks mureallikaks. Valitsuse sammud näitavad, et probleemiga tegeletakse, ent protsessi soovitakse läbi viia tasakaalukalt, tervet võlakirjaturgu ning finantssüsteemi ohtu seadmata, mis võiks investoritele mõjuda rahustava sõnumina.
Tweet
