Max Morse/TechCrunch
Elizabeth Holmes oli 2014. aastal maailma tipus. Meedia kutsus teda Ameerika noorimaks isetehtud naismiljardäriks ning naisversiooniks Steve Jobsist. Tema ettevõte, Theranos, pidi tegema revolutsiooni tervishoius. Paar aastat hiljem kukkus kaardimaja aga kokku, Holmes sai massiivse pettuse eest kriminaalsüüdistuse ja sajad miljonid dollarid investorite raha kadus kui vits vette.
Elizabeth Holmesi erakordne lugu algab Stanfordi ülikoolis, kuhu ta 2001. aastal keemiatehnoloogiat õppima läks. Ta oli juba algusest peale omamoodi tüdruk, kes kandis ainult musti kõrge kaelusega džempreid, matkides oma iidolit, Steve Jobsi. Tema vana-vanaisa Christian R. Holmes oli kirurg, insener, leiutaja ning austatud veteran I maailmasõjas. Elizabeth sai just Christianilt inspiratsiooni, et meditsiiniga tegelema hakata.
Kuna Holmes oli noorena mandariinikeele selgeks saanud, läks ta pärast esimest õppeaastat suveks Singapuri genoomi instituuti SARS viirusnakkust laborisse testima. Tagasi tulles oli ta väga motiveeritud, et enda uudset ideed ülikooli professoritele esitleda, millest sündis lõpuks ka Theranos.
Elizabethi idee seisnes sõrmeotsast ühe ainsa veretilga kogumises, sellest suure koguse andmete võtmises ning nende põhjal sadade erinevate haiguste testimises. Mitmed õppejõud ütlesid talle kohe, et see ei ole võimalik – sõrme otsast kogutud verepiisast ei saa lihtsalt nii palju andmeid kätte. Elizabeth oli jonnakas ega andnud alla.
Ta näitas oma ideed ka professor Channing Robertsonile, kes ei olnud alguses kuigi kindel ega pidanud õigeks, et Holmes enne ülikooli lõpetamist oma ettevõttega alustab. Elizabethi arvates oli sellistel süsteemidel potentsiaal muuta tervishoidu. Ta ei tahtnud oma elu jooksul mingit suvalist tehnoloogiat järk-järgult parandada, vaid tema tahtis luua ise täiesti uue tehnoloogia, eesmärgiga aidata inimesi, olenemata nende rahvusest ja vanusest.
Saanud lõpuks õppejõult heakskiidu, asus 19-aastane Elizabeth oma ettevõtet alustama, kukkudes selle jaoks koolistki välja. Holmes on hiljem väitnud, et ta ei kartnud seda teha, sest ta uskus, et ta on sündinud seda tegema ning et ta oli leidnud oma kire. Holmes asutas Theranose 2003. aastal, üüris seejärel ühe ühika keldrikorruse ja palkas oma esimese töötaja. Robertsonist sai Theranose esimene juhatuse liige, kes tutvustas Elizabethile ka potentsiaalseid investoreid.
Elizabeth Holmes alustas Theranost mõttega luua meditsiiniline tööriist, mida iga inimene saab enda kodus kasutada, et ise enda verd analüüsida. Antud tehnoloogia näitaks ka seda, kuidas patsientide keha mingile ravimile reageerib ja aitaks ennetada mitmeid haigusi. Theranose tehnoloogia oli planeeritud olema odavam kui traditsioonilised meetodid ning selle tulemused kiiremad ja täpsemad. See pidi 75 miljardi dollarilise vereanalüüside turu 125 miljardi dollariliseks kasvatama.
Naine kogus riskikapitali investoritelt 6 miljonit dollarit juba 2004. aasta detsembriks. Ta alustas seejärel erinevate farmaatsiaettevõtetega lepingute sõlmimist, et neid oma testasutustena kasutada. Lepingud suurendasid Theranose usaldusväärsust ja aitasid sellel 2010. aastaks 92 miljonit dollarit kaasata. Lisaks sellele genereerisid need ka rahavooge, et Theranos saaks oma vereteste arendada.
Huvitav oli see, et lisaks Holmesile ja tegevjuhile Ramesh „Sunny“ Balwanile kuulusid ettevõtte juhtkonda endised riigisekretärid ja senaatorid, kunagine kaitseminister, mereväe admiral ning epidemioloog. Juhtide keskmine vanus oli ligi 80 aastat ning mitte keegi neist ei olnud teadusega kuigi palju kursis ega omanud ametlikku raamatupidamise kogemust. Fortune’i kohaselt oli meestel aga hästi palju kasulikke riiklikke kontakte.
Elizabeth sai oma tutvuste kaudu ligi väga paljudele mainekatele inimestele, sh Larry Ellisonile, USA haridusministrile, Waltonite perekonnale, Rupert Murdochile ja Carlos Slimile, kes investeerisid Theranosesse vastavalt 100 miljonit, 100 miljonit, 150 miljonit, 125 miljonit ja 30 miljonit dollarit.
2013. aastal otsustas 29-aastane Elizabeth, et on aeg Theranos maailmale nähtavaks teha ja hakata selle vereteste avalikkusele pakkuma. Firma andis teada, et nad on astumas partnerlusse suuruselt teise USA apteegikaupluste keti, Walgreensiga. Selle tehinguga oleks Theranose masin nimega Edison igasse Walgreensi apteeki jõudnud. Theranose pikaajaline visioon oli jõuda iga ameeriklase kodust vähem kui viie miili kaugusele.
Holmes kordas kõikides 2013-2015. aastatel antud intervjuudes, et Theranose patenteeritud tehnoloogia on erakordne innovatsioon meditsiinis. Ta väitis ka, et nende masin Edison suudab teha teste sama hästi kui kõik teised suured laborimasinad. Tema sõnul oli sellel potentsiaal päästa miljonite inimeste elu. Theranos oli 2015. aasta alguse seisuga väärt 9 miljardit dollarit ning investorid oli sinna pea 750 miljonit dollarit investeerinud. Elizabeth Holmesist oli saanud Ameerika noorim isetehtud naismiljardär.
Elizabeth Holmes Forbesi nimekirjades
Allikas: Forbes.com
Kõik hakkas vaikselt kokku varisema 2015. aasta oktoobris, kui The Wall Street Journal avalikustas artikli pealkirjaga „Hot Startup Theranos Has Struggled With Its Blood-Test Technology“. Artikkel tõi välja, et Theranos kasutas enda veretestide tegemises põhiliselt Siemens AG seadmeid ning et paljud arstid ei saatnud oma patsiente enam Theranose laborisse, sest nad polnud kindlad selle usaldusväärsuses.
Pärast inspektsiooni 2016. aasta juulis keelas Centers for Medicare and Medicaid Services (CMS) Holmesil kaheks aastaks omada ja juhtida vereanalüüside teenust. Theranos apelleeris selle otsuse, kuid varsti lõpetas Walgreens Theranosega partnerluse ning sulges enda kauplustes kõik selle verelaborid. Seejärel nõudis USA Toidu- ja ravimiamet, et Theranos lõpetaks enda põhilise leiutise ehk Nanotaineri kasutamise. Nanotainer oli ülimalt pisike anum hoiustamaks paari tilka verd.
Lõpuks tuligi välja, et kõik see, mida Elizabeth Holmes väitis, oli lihtsalt üks näitemäng. Isegi tema hääl oli võlts – ta tegi meelega oma hääle oktavi võrra madalamaks, et paista usaldusväärsemana. Tänaseks päevaks on Theranos enda tegevuse lõpetanud ja naine, kellel paistsid olevat alati vastused, võib minna 20 aastaks vangi. Tema loo põhjal on ilmunud mitmeid tõsieluraamatuid, filme ning dokumentaale.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
