Aprillikuu viimasel päeval saavutas S&P 500 indeks kõigi aegade kõrgeima taseme, tõustes kuuga 3,9%. Euroopas tegid aktsiaturud isegi suurema hüppe, kerkides näiteks Rootsis ja Saksamaal vastavalt 7,9% ja 7,1%. Samas võeti kasumit Hiina aktsiaturul, millest hoolimata olid sealsed indeksid saavutanud aasta esimese nelja kuuga rohkem kui paarikümneprotsendilise tootluse.
Viimased pool aastat on investorid olnud rahvusvahelise kaubanduse pärast ärevuses. USA president Donald Trump on pidanud kinni oma valimislubadusest võidelda riigi väliskaubanduse puudujäägi vähendamise nimel. Selles võitluses on ta valinud oma peamiseks relvaks riiki sisseveetavatele kaupadele kehtestatava tollimaksu. Trump usub, et kui need kaubad oleksid tollimaksu võrra kallimad, oleksid USA ettevõtetel paremad võimalused konkureerida ning võib-olla saaks nii meelitada välisettevõtteid USA-sse oma tehaseid rajama ja ameeriklastele töökohti looma.
Tänapäeva ettevõtete tootmisprotsessid on väga keerulised ja on vähe tooteid, mis valmivad algusest lõpuni ühes riigis. Kuna komponendid võivad tulla paljudest riikidest, ei anna lõpptoote valmistaja asukohamaa kuigi palju teavet selle kohta, millises riigis ja kui palju töökohti ja uut väärtust loodi. Hea näide on iPhone, mille puhul on raske öelda, kui palju on selles ameeriklaste, hiinlaste ja jaapanlaste tööd ja leidlikkust. Kuidas tuleks selline toode maksustada, kui see ületab USA piiri?
Väärtpaberiturud on olnud USA ja Hiina kaubandusläbirääkimiste tulemuste suhtes väga optimistlikud. Õhus paistab olevat lootus, et kuigi Donald Trump teeb algul agressiivse avangu, jõutakse lõpuks ikkagi kokkuleppeni.
Mina nii optimistlik ei ole. Ma näen seda hõõrumist pigem kahe suurriigi vahelise rivaliteedina, kus USA teeb kõik mis võimalik, et takistada Hiina mõjuvõimu ja majanduse kasvu. USA ei ole valmis aktsepteerima enda kõrval kedagi teist ja Hiina ei nõustu samas sellega, kuidas USA talle reegleid ette kirjutab. Isegi kui alanud kaubandussõjas saavutatakse teatud leppimine, siis on raske uskuda, et see saab olla midagi enamat kui ajutine vaherahu.
LHV pensionifondide tähelepanu on endiselt suunatud börsivälistele varadele. Kuna börsil noteeritud aktsiad on suhteliselt kallid ja väljaspool börse on võimalik leida soodsamaid investeerimisvõimalusi, ei ole arutelu aktiivse ja passiivse aktsiavaliku teemal kuigi oluline. Selleks et teenida pikema perioodi jooksul suuremat tootlust, tuleb rohkem panustada väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vajavad oma arenguks kapitali.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
