Shutterstock
Ajal, mil aktsiaturud üle maailma tänavu esimese nelja kuu jooksul eelmise aasta detsembripaanikast jõudsalt taastusid, jätkasid võlakirjaturud aga hoiatavate signaalide saatmist, viidates nüüd juba saabuvale majandussurutisele.
Nõudlus turvalisemate investeeringute järele on toonud allapoole paljude suurriikide valitsuste võlakirjade tulusused, sh ka kõige terasemalt jälgitavama USA omad. Üldiselt domineerib võlakirjaturul ostuhuvi siis, kui investorid pelgavad võimalike riskide realiseerumist majanduses ning vilkurid hakkavad tööle konkreetsemalt olukorras, kus lühema aegumisega võlakirjade tulusused ületavad pikema perioodi omasid.
Tavaliselt nõutakse valitsusele laenamisel seda kõrgemat intressi, mida kauemaks raha antakse, kuid aeg-ajalt tuleb aga ette olukordasid, kus pikaajalised investorid on nõus leppima isegi madalama tootlusega kui lühiajalised investorid, olgugi et võetud risk on suurem. Üldiselt seostatakse seda investorite ootusega, et majanduskasv aeglustub ning sestap lüüakse lukku madalam intressimäär, kuna riskide kasvades võib see veelgi allapoole tulla.
Alloleval joonisel on toodud USA valitsuse 10aastase ning kolmekuulise võlakirja tulususte erinevus, mis oli kirjutamise hetkeks jõudnud -0,24 protsendipunktini. Praktiliselt iga kord, kui lühiajalise võlakirja tulusus ületas pikema tähtajaga võlakirja tulusust (vajudes joonisel alla nulli), järgnes sellele mõni aeg hiljem Ühendriikide majanduslangus.
St. Louis FEDi andmetel on alates 1969.a USA valitsuse võlakirjade tulususte kõver muutunud negatiivseks keskmiselt 10 kuud enne majandussurutise algust. Morgan Stanley arvates tuleks aga jooksva tsükli raames võtta arvesse ka FEDi bilanssi, mille vähendamine algas 2017.a neljandas kvartalis ning millega kitsendati rahapoliitikat tegelikult agressiivsemalt kui võiks lühiajalise intressimäära baasil järeldada.
Korrigeeritud tulususte kõver muutus Morgan Stanley kohaselt negatiivseks juba mullu novembris ning 10-aastase ja 3-kuulise tulususte vahe oleks praegu ligi -0,6 protsendipunkti, mis tähendab seda, et majandussurutise signaal saadeti juba pool aastat tagasi ning sellisel juhul peaks juba lähikvartalitel SKP negatiivseks pöörduma.
Allikas: Bloomberg
Tegelikult ei oleks selles midagi üllatavat, sest teadupärast on analüüsimajad juba USA teise kvartali annualiseeritud kasvuootuse kärpinud sisuliselt nullilähedaseks ning enam ei ole vaja kuigi palju, et see negatiivseks muutuks. Majandussurutise ametlik definitsioon eeldab, et SKP peab kahanema kaks kvartalit järjest.
Kui aga uurida ameeriklaste enda käest, siis nemad küll majanduslanguse ohtu ei tunneta. Seda kajastab näiteks maikuus viimase 19 aasta kõrgeimale tasemele tõusnud hinnang jooksvale majanduslikule olukorrale ning ka järgneva poole aasta väljavaade pole kuigi palju madalam sügisel saavutatud 18 aasta kõrgpunktist.
Peaasjalikult tuleneb see jätkuvalt väga tugevast tööturust: töötuse määr oli aprillis 3,6% ning palgakasv on aeglaselt hoogu kogumas. Tõsi on aga see, et töötuse määr teeb põhjasid vahetult enne majandussurutist ning keskmiselt on St Louis FEDi andmetel alates 1969. aastast majandustsükli pöördumine järgnenud üheksa kuud hiljem.
Allikas: Bloomberg
Tariifid ja globaalse majanduse jahtumine on potentsiaalsed katalüsaatorid, mis võiksid ohtu seada USA ettevõtete müügitulu ning marginaalid ja selle tulemusel tingida palkamiste aeglustumise või koguni tööjõu vähendamise vajaduse. Siiani ei näi see olevat aga probleemiks. Valdavalt uskusid ettevõtted (enne, kui Donald Trump Mehhiko tariifide plaanist teatas), et suudavad tariifidest tingitud hinnatõusu nõudlust raputamata tarbijatele edasi kanda või kulude kasvu maandada tooteid mujalt tarnides.
Analüütikud kartsid juba esimeses kvartalis, et senised tariifid ning pehmem ärikliima jätavad ettevõtete tulemustele tugeva jälje, ent tegelik pilt osutus arvatust paremaks: S&P 500 ettevõtete müügitulu kasvas Factseti andmetel aastatagusega võrreldes 5,3% ning aktsia kohta teenitud kasum kahanes küll 0,4% , ent seda siiski vähem kui algselt prognoositud -4,3%.
Teadupärast on kaubandussuhted halvenenud USA ja Hiina vahel pärast esimest kvartalit ning ootamatult lisandus valemisse ka Mehhiko, kuid praegu pole analüütikud kiirustanud ootuste edasise kärpimisega ning käesoleva aasta aktsiakasumi prognoos on püsinud viimasel kahel kuul stabiilsena (S&P 500 ettevõtete 2019.a aktsiakasum peaks suurenema mullusega võrreldes 2,5%).
S&P 500 indeks (valge), S&P 500 firmade jooksva aasta aktsiakasumi ootus (roheline) ning jooksva aasta oodataval kasumil põhinev P/E suhe (sinine)
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
