Tallinna Kaubamaja võrdlus konkurentidega

IStockphoto.com

Tallinna Kaubamaja Grupp AS  on kaubanduskontsern Eestis, mille tegevusaladeks on jae- ja hugikaubandus. Alates 1996. aastast on Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiad noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekirjas sümboli TKM1T all. Grupi ettevõtted moodustavad enam kui kümnendiku kogu Eesti jaekaubandusest ning annavad tööd üle 4200 inimesele. Kaubamaja positsioneerib end keskklassi ostukeskusena ning enamik seal müüdavatest brändidest kuuluvad maailmas tuntud A-kategooria brändide hulka. Selveri põhitegevus on jae- ja hulgikaubandus, teenindus ja toitlustus, ühtlasi hakkas Selver esimesena Eestis pakkuma elektroonilist iseteeninduskassasüsteemi SelveEkspress aastal 2012. KIA ja Viking Motors kaubamärkide all müüakse Eestis ja Baltikumis KIA, OPEL-i, Cadillaci ja Peugeot´ sõidukeid., ABC King ja SHU põhitegevus on jalatsikaubandus, I.L.U. põhitegevus on kosmeetika- ja tualetitarvikute hulgi- ja jaemüük ja Viking Security tegeleb turvateenuste osutamisega. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS tegeleb Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete tegevusega seotud kinnisvara arenduse, haldamise ning väljaüürimisega. Kinnisvarade segmendi 2018. aasta grupiväline müügitulu oli 5,4 miljonit eurot. Ettevõtte varade maht koos tütarettevõtetele kuuluvate varadega on 31.12.2017 seisuga 242,7 miljonit eurot, mis moodustab 25.06.2019 seisuga Tallinna Kaubamaja Grupi börsiväärtusest 72%. Grupi lojaalsusprogramm Partnerkaart on üle 670 000 püsikliendiga suurim Eestis.

 

Tallinna Kaubamaja tulude jaotus

Suurima osa Tallinna Kaubamaja müügituludest andsid 2018. aastal Selveri supermarketid (66%), arvestatava osa moodustasid ka autokaubandus (17%) ja Kaubamaja (15%).

Tallinna Kaubamaja Grupi 2018. aasta müügitulude jaotus.

 

2018. aasta puhaskasumist moodustasid supermarketid peaaegu poole (48%), järgnesid kinnisvara segment (32%), autokaubandus (12%) ja Kaubamaja (9%).

Tallinna Kaubamaja Grupi 2018. aasta puhaskasumi jaotus.

 

Võrdlus konkurendiga

Jaekaubanduse turul on Eestis tihe konkurents. Suurimat turuosa on alates 2014 hoidnud COOP, järgmine on olnud Maxima. Rimi ja Selver on vahetanud ning jaganud kolmandat positsiooni.

Jaekettide turuosa muutus aastatel 2014 – 2017.

 

Rimi

Rimi on ainuke börsil noteeritud Selveriga otseselt konkureeriv jaekett. Rimi Eesti on jaekaubanduskett, mille võrgustikku kuulub 86 kauplust Eestis ja kus töötab ligi 3000 inimest. Rimi on Balti riikides esindatud kolmes riigis: Rimi Eesti Food AS, Rimi Läti SIA ja Rimi Lietuva UAB. Rimi Eesti on osa Rimi Balticust, mis kuulub Rootsi ettevõttele ICA Grupp (sümbol ICA), mis on üks juhtivatest jaekaubandusettevõtetest Põhjamaades, keskenduses oma tegevuses toidule ja tervisele. Gruppi kuuluvad ICA Sweden ja Rimi Baltic, mis tegelevad jaekaubandusega, Apotek Hjärtat, mis tegeleb farmaatsiavaldkonnaga, ICA Real Estate, mis omab ja koordineerib grupi kinnisvara ja ICA bank, mis pakub finantsteenuseid. Gruppi kuulub ka kodusisustuskett Hemtex.

Kuna ICA Grupi kõik finantstulemused on Rootsi kroonides (SEK), siis on need parema ülevaate tegemiseks ümberarvutatud eurodesse 17. juuni Euroopa Keskpanga kursiga 1 EUR = 10,6495 SEK.

Suurima osa ICA Grupi müügituludest 2018. aastal andis ICA Sweden (71%), oluline osa oli ka Rimi Balticul (13%) ja apteegiketil Apotek Hjärtat (12%).

ICA Grupi 2018. aasta müügitulude jaotus.

 

Rimi Baltic

2018. aasta seisuga on ettevõttel Rimi Baltic 267 kauplust Eestis, Lätis ja Leedus. Turuliidrid oldi 28-protsendilise osakaaluga 2018. aastal Lätis, Eestis ja Leedus oldi neljandal kohal vastavate osakaaludega 16% ja 7%.Töötajate arv on kasvanud viie aastaga 8995-lt 9572-ni. 2023. aasta plaan näeb ette Rimi poodide arvu peaaegu kahekordistamist Leedus 56-lt 100-le. Samuti soovitakse avada uusi poode Eestis ja Lätis, kuid mitte sama kiire tempoga. Oma kaubamärgi tooted on viie aasta jooksul moodustanud 19,9 – 24,3% poodide kogu müügikäibest.

 

Stockmann

Stockmann Grupp, mis kaupleb Helsingi börsil (sümboli STCBV all) tegeleb kõrgkvaliteedilise moekauba, ilu- ja kodutoodete müügiga 18 riigis. Ettevõte asutati 1862. aastal ning tänaseks töötab seal ca 7000 inimest. Stockmann jaguneb kolme ossa: 1) jaekaubandus, 2) kinnisvara ja 3) Lindex riietepoekett. Nad omavad 8 kaubamaja Soomes ja Balti riikides ning 490 Lindexi kauplust eri riikides. 2018. aasta müügituludest moodustas suurima osa (56%) Lindex, millele järgnes jaekaubandus (37%).

Stockmann Grupi 2018. aasta müügitulude jaotus.

 

Viie aasta jooksul on Stockmanni müügitulud Balti riikides püsinud üsna stabiilselt 90 miljon euro juures, kuid müügitulud Soomes on suuresti langenud. Kõigi kaubamajadega kokku on müügitulud langenud 54% 2014. aasta 836,4 miljonilt 386,2 miljonini 2018. aastal. Stockmann on viimasel viiel aastal olnud kahjumis.

Stockmanni jaekaubanduse müügitulude muutumine kõikides riikides kokku ja Balti riikides 2014 – 2018.

 

Maxima

Maxima Grupi aktsiad pole börsil noteeritud, kuid seoses võlakirjade noteerimisega Vilniuse börsil on tegemist siiski avaliku ettevõttega ja on kättesaadavad nende 2017. ja 2018. aasta tulemused. 1992. aastal avati Vilniuses kolm esimest poodi, praegu tegutsetakse rohkem kui tuhandes poes viiel turul: Eestis (79), Lätis (160), Leedus (246), Poolas (570) ja Bulgaarias (74). Viimases tegutsetakse kaubamärgi Tmarket all. 2018. aastal võttis Maxima Grupp Poolas üle jaeketi Stokrotka. 2017. aastaga võrreldes on töötajate arv kasvanud 30%. Turgude võrdluses on müügitulud töötaja kohta kõige kõrgemad Eestis, kus see on 122 098 eurot.

 

Ettevõtete võrdlus

Allolevas tebelis on toodud Rimi, Selveri ja Maxima poodide arvu muutus Eestis ja Balti riikigides. Stockmannil on pidevalt olnud üks kaubamaja Tallinnas ja üks Riias. 2017. aasta Rimi Balticu poodide arvu vähenemine kuue võrra Eestis oli tingitud Säästumarketi poodide rebrändimisest ja osalisest sulgemisest.

Rimi, Selveri ja Maxima poodide arv Eestis ja Balti riikides 2014 – 2018.

 

Rimi Baltic tegutseb kõigis kolmes Balti riigis: Eestis (86), Lätis (125) ja Leedus (56). Selver omab poode ainult Eestis, kokku 53. Läti osa hoides teenis Selver aastatel 2015 – 2017 kahjumit. 2018. aastal oli Rimi Balticu müügikäive 1432,5 miljonit eurot ja ärikasum 59,3 miljonit eurot. Samal ajal oli Selveri käive 450,1 miljonit eurot ja ärikasum 18,6 miljonit eurot. Müügitulud töötaja kohta olid Selveril 14,1% kõrgemad, kuid ärikasumimarginaal erines vaid 0,1%. Maxima müügitulud Balti riikides olid kaks korda suuremad kui Rimil.

Selveri, Rimi Balticu, Maxima Balti riikides ja Stockmann Balti riikides 2018. aasta finantsnäitajate võrdlus.

 

2014 – 2019 on nii Rimi Balticu kui ka Selveri ärikasumimarginaalid kasvanud sarnases tempos. 3 protsendi juurest on tõustud üle 4 protsendi, kusjuures 2018. aastal olid ärikasumimarginaalid peaaegu võrdsed.

Selveri ärikasumi hulka ei arvestatud Lätist teenitud kahjumit.

Selveri ja Rimi Balticu ärikasumimarginaalide võrdlus aastatel 2014 – 2018.

 

Tallinna Kaubamaja Grupi ja ICA Grupi võrdlus

Aastatel 2014 – 2018 on Tallinna Kaubamaja EBITDA ja puhaskasumimarginaalid olnud enamasti kõrgemad kui ICA-l. Kui Tallinna Kaubamajal on need nätajad tõusnud ja enam-vähem stabiilseks jäänud, siis ICA-l on pigem langenud.

 

Tallinna Kaubamaja Grupi ja ICA Grupi EBITDA-  ja puhaskasumimarginaalid aastatel 2014 – 2018.

 

Tallinna Kaubamaja müügitulud on kasvanud viie aastaga 27,3% 535 miljonilt 681 miljonini ja puhaskasum 50% 20 miljonilt 30 miljonini. ICA Grupi müügitulud on viie aastaga kasvanud 32,3% 8186 miljonilt 10 832 miljonini ja puhaskasum 36,8% 250 miljonilt 342 miljonini. Tallinna Kaubamaja aastane müügitulude kasv on püsinud 3,7 ja 8,9 protsendi vahel, samal ajal on ICA Grupi müügitulude kasv suuresti kõikunud. 2014. ja 2015. aasta müügitulude kasv oli põhjustatud suurtest ümberkorraldustest ICA Grupis.

Tallinna Kaubamaja Grupi ja ICA Grupi müügitulude muutus protsentides aastatel 2014 – 2018.

 

Tallinna Kaubamaja puhaskasum on alates 2014. aastast igal aastal kasvanud või jäänud samaks, ICA Grupi puhaskasum kasvas 2015. aastal 90,8% suurte ümberkorralduste tõttu ICA Grupis 2013. aastal. 2013. aasta puhaskasumi hulka ei arvestatud ICA Grupi ümberkorraldustega kaasnenud tulusid. 2015. aasta ICA Grupi puhaskasumi suures kasvus olid määravad apteegiketi Apotek Hjärtat omandamine ja integreerimine, kahjumliku ICA Norra ICA Grupist lahutamine ja efektiivsuse parandamine läbi logistika täiustamise.

Tallinna Kaubamaja Grupi ja ICA Grupi puhaskasumi muutus protsentides astatel 2014 – 2018.

 

Mõlema ettevõtte turuväärtus on püsinud aastatel 2014 – 2018 raamatupidamislikust väärtusest kõrgemal, kuid Kaubamaja on olnud börsil soodsamalt saadaval. Tallinna Kaubamaja P/B suhtarv on olnud vahemikus 1,2–1,8. ICA P/B suhtarv on ületanud kahte, olles vahemikus 1,87–2,2.

P/B suhtarvud on arvutatud iga aasta viimase börsipäeva sulgemishinnaga.

ICA Grupi ja Tallinna Kaubamaja Grupi P/B suhte võrdlus aastatel 2014 – 2018.

 

Sarnaselt P/B suhtarvule on ka ICA P/E suhtarv püsinud Tallinna Kaubamaja omast kõrgemal, kõikudes vahemikus 12,7–24,4. Tallinna Kaubamaja P/E on olnud vahemikus 10,2–13. Madalam P/E suhtarv näitab, et ettevõte teenib aktsia hinna kohta rohkem tulu.

P/E suhtarvud on arvutatud iga aasta viimase börsipäeva sulgemishinnaga.

ICA Grupi ja Tallinna Kaubamaja Grupi P/E suhte võrdlus aastatel 2014 – 2018.

 

Kokkuvõte

Selveril on Eestis vähem poode kui Maximal ja Rimil. 2017. aastal oli Selver 17%-lise turuosaga kolmas. Balti riikides on kokku kõige rohkem poode Maximal. Viimase nelja aasta jooksul on Selveri ärikasumimarginaalid olnud kõrgemad kui Rimi Balticul. Nii EBITDA- kui ka puhaskasumimarginaalid on ICA Grupil olnud valdavalt madalamad kui Tallinna Kaubamaja Grupil. Müügitulude ja puhaskasumi muutuses on stabiilsemat kasvu näidanud Tallinna Kaubamaja. Viie aastaga kasvasid müügitulud protsentuaalselt rohkem ICA-l (ICA 32,3% vs TKM1T 27,3%), kuid puhaskasum on rohkem kasvanud Tallinna Kaubamajal (TKM1T 50% vs ICA 36,8%). Börsil on Tallinna Kaubamaja Grupp raamatupidamislikku väärtust arvestades olnud soodsamalt hinnastatud kui ICA Grupp, mille P/B suhe on ületanud kahte.

Rainer Kravets on LHV maaklertegevuse praktikant.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tweet