ETF-idesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerimine on üks lihtsamaid viise hajutatult erinevate aktsiate soetamiseks. Pikaajaliselt on üldiselt edukamad investorid, kes ei oota langusi, vaid investeerivad regulaarselt, olenemata turu olukorrast. Küll aga on mõttekas planeerida ETF-ide ostmist või müümist kauplemispäeva siseselt.
Saksa börs avalikustab alates sellest aastast igakuise statistika hulgas infot ETF-ide keskmiste spreadide kohta iga pooltunni kaupa. Spread näitab, kui palju erinevad üksteisest parimad ostu- ja müügiorderid. Mida kõrgem see on, seda kulukam on osta, sest saadav hind on kallim. Sama kehtib ka müümise kohta. Seega soodsamate tehingute tegemiseks tasub neid teha ajal, kui ostu- ja müügihinna vahed on minimaalsed. Saksa börsi spreadi statistika näitab, mitu eurot vähem jääb alles, kui osta 100 000 euro eest ühte ETF-i ning see koheselt müüa.
Graafikutel on kujutatud fondivalitsejate 2019. aasta esimese viie kuu keskmised ostu- ja müügihindade vahed kellaaegade järgi. Selgus, et fondivalitsejate lõikes erinevad spreadid mitmekordselt. Graafikutelt jäi välja Bulgaaria Expat, mille ETF-ide keskmine ostu- ja müügihinna vahe 100 000 euro puhul jäi vahemikku 400 – 700 eurot, olles järgmistest mitu korda kõrgemal. Protsentuaalselt on see 0,40 – 0,70%. Kõige rohkem fondivalitsejaid jääb 25 ja 50 euro vahele (0,025 – 0,05%). Märgatavalt kõrgemad spreadid on selliste ettevõtete ETF-idel, nagu L&G ETF, Franklin LibertyShares ja Market Access (0,06 – 0,10%).
Kõrgemate spreadidega fondivalitsejad. Allikas: Deutsche Börse
Kõige väiksemad ostu- ja müügipoole erinevused on fondivalitsejatel Deka ETF, Invesco, Amundi, Vanguard ja iShares, mis kõik jäävad alla 25 euro ehk 0,025%.
Madalamate spreadidega fondivalitsejad. Allikas: Deutsche Börse
Lisaks spreadide erinevusele fondivalitsejate lõikes, on üsna suured muutused ka üldisel liikumisel kauplemispäeva jooksul. Kõige suuremad ostu- ja müügihinna vahed on kauplemispäeva alguses, mistõttu soodsamate tehingute tegemiseks ei tasu kaubelda börsi avanemise järgsel tunnil. Kõige madalamad on aga enamasti päeval vahemikus 11.00 – 13.00. Seejärel on kell 14.30 – 16.30 jällegi kõrgemad spreadid, mis tund enne kauplemispäeva lõppu uuesti langevad.
Madalamate spreadidega kaubeldes saab kulusid kokku hoida. 5,3 triljoni dollari väärtuses varasid haldava Vanguardi ETF-e kell 11.30 – 12.00 ostes säästab tänu madalamatele ostu- ja müügipoole erinevustele kuludelt keskmiselt 32%, võrreldes esimese pooltunniga. Samuti on üle 700 börsil kaubeldava fondi haldava iSharesi ETF-e ostes võimalik keskmiselt säästa 23%, kui teha tehinguid 12.30 – 13.00, mitte vahetult peale turu avanemist. Kõige suurem keskmine spreadide erinevus on First Trust ETF-idel. Madalaima keskmise ostu- ja müügihinna vahega kell 12.30 – 13.00 on spreadid kell 15.30 – 16.00 koguni 89% kõrgemad.
Andmed pärinevad Saksa börsi lehelt: https://www.deutsche-boerse-cash-market.com/dbcm-en/instruments-statistics/statistics/etf-etp-statistics .
Rainer Kravets on LHV maaklertegevuse praktikant.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
