iStockphoto
14 aastat Tallinna Börsil olnud Tallink Grupp maksis hiljaaegu rekorddividendi 0,12 eurot aktsia kohta (0,05 eurot dividend ja 0,07 eurot kapitali vähendamine), pakkudes investoritele ligi 11% dividenditootlust. Käesolevas artiklis on välja toodud ülevaade Tallinkist, ettevõtte viimaste aastate finantstulemused ning ka võrdlus Tallinki põhiliste konkurentidega.
Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub mini-kruiise, reisijateveo ning ro-ro (roll-on/roll-off) kaubaveo teenuseid Läänemerel. Ettevõte noteeriti Tallinna Börsi põhinimekirjas 2005. aasta lõpus sümboli TAL1T all ning Helsingi börsil 2018. aasta lõpus. Kontsern pakub oma teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all seitsmel laevaliinil Soome ja Rootsi, Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Kontserni laevastikku kuuluvad 14 alust ning lisaks laevandusele tegeleb ettevõte veel hotellindusega opereerides kolme hotelli Tallinnas ja üht Riias. Ühtlasi kuulub Tallinkile ka 34% osalus ettevõttes AS Tallink Takso. 2018. aastal töötas Tallink Grupis keskmiselt 7430 töötajat.
Kontserni visioon on olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid. Kontserni sõnul on nende peamised konkurentsieelised moodne laevastik, lai liinivalik, kindel turuosa ja tugevad kaubamärgid ning rangete ohutus-, turva- ja keskkonnanõuete täitmine.
Ajalugu
Ettevõte asutati 1989. aastal ning esimesel liinil (Tallinn-Helsingi) hakkas laev sõitma juba 1990. aasta alguses, aasta jooksul veeti 166 tuhat reisijat. 1996. aasta detsembris ostis juhtkond ettevõtte välja ning firma etteotsa asus finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Aastal 2000 lisandus Tallinn-Stockholm liin ning 2004. aastal Tallinn-Peterburi ja samal aastal siseneti ka hotelliärisse. Järgneval aastal noteeriti ettevõte Tallinna Börsil ning 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line. 2008. aastal lisandus Riia-Stockholm liin ning järgneval aastal hakati tegutsema ka Soome-Rootsi vahelistel liinidel. 2018. aastal tehti lisanoteering Helsingi börsil, et muuta ettevõte kättesaadavamaks ka Soome investoritele.
Tulud ja mahud
Ettevõtte müügitulu ja EBITDA on viimastel aastatel püsinud enam-vähem samal tasemel. 2007. aasta hüppeline tõus tuleneb Silja Line’i ostust 2006. aastal.
Tallinki müügitulu ja EBITDA perioodil 2003-2018
2018. aastal moodustasid ettevõtte tuludest enam kui poole tulud restoranidest ja kauplustest (55%), piletimüügi (26%) osakaal oli veerand tuludest, järgnes kaubavedu (13%) ning muud tulud (4%) ja majutus (2%).
Tallinki müügitulu jaotus segmentide lõikes
Rahvuste lõikes reisisid enim Tallinkiga soomlased (46%), eestlased (19%) ja rootslased (11%), moodustades kolmveerandi kogu reisijate arvust. Viimase veerandi moodustasid lätlased (5%), venelased (3%), leedulased (2%) ning reisijad mujalt Euroopast (7%), Aasiast (5%) ja muudest riikidest (2%).
Tallinki reisijate jaotus riikide lõikes
Ettevõtte kaubamaht on stabiilselt viimase 9 aasta jooksul kasvanud ning reisijate arv on viimastel aastatel püsinud enam-vähem samas vahemikus (9,5-9,8 miljonit reisijat).
Tallinki reisijate arv ja kaubamaht perioodil 2005-2018
Turuosa
Tallink hoiab vägagi tugevat turuosa omades peamistel reisiliinidel rohkem kui poolt turust. Konkurentsitult tegutseb Tallink liinidel Tallinn-Stockholm ja Riia-Stockholm. Tallinn-Helsingi liinil kuulub Tallinkile 57% turust, Turu-Stockholm liinil 54% ja Helsingi-Stockholm liinil 59%.
Tallinki turuosa liinide lõikes. Allikas: Tallink Grupp
Konkurendid põhitegevuses
Ettevõtte jaoks suurim konkurent on Viking Line, kes on ka ainsaks konkurendiks liinidel Turu-Stockholm ja Helsingi-Stockholm ning suurimaks konkurendiks liinil Tallinn-Helsingi. Lisaks Viking Line’le on Tallinn-Helsingi liinil ka Eckerö Line, kes on viimaste aastatega suutnud järk-järgult oma turuosa kasvatada ning kellele 2018. aasta lõpu seisuga kuulub 21% turuosa. Varasemalt Tallinn-Helsingi liinil väikest turuosa omav Linda Line lõpetas 2017. aastal tegevuse pankrotistumise tõttu.
Viking Line
Tallinki suurim konkurent Viking Line on noteeritud Helsingi börsil sümboli VIK1V all. Ettevõte on asutatud 1959. aastal ning ta pakub reisijate vedu ning mini-kruiise Soome, Ahvenamaa, Rootsi ja Eesti vahel. 2018. aasta seisuga töötas ettevõttes 2671 töötajat ning ettevõtte laevastikku kuulus 7 laeva.
Ettevõtte müügitulu on viimase viie aasta jooksul püsinud sarnasel tasemel, kuid kasum on oluliselt langenud. Kasumlikkuse vähenemise põhjuseks võib olla Tallinn-Helsingi ja Helsingi-Stockholm liinidel turuosa vähenemine.
Viking Line müügitulu ja kasum aktsia kohta perioodil 2014-2018
Eckerö Line
Kolmest ettevõttest kõige väiksem Eckerö Line on Soome laevandusettevõte, mis on asutatud 1995. aastal. Ettevõte tegutseb ainult Tallinn-Helsingi liinil ning tema laevastikku kuulub vaid 2 laeva. Ettevõte kuulub valdusfirmale Rederiaktiebolaget Eckerö, kellele kuulub ka teisi laevandusettevõtteid, kuid need tegutsevad peamiselt Ahvenamaa vahelistel liinidel, millel ei Tallink ega Viking Line ei tegutse. Eckerö Grupi 2018. aasta müügitulu oli 233,8 mln eurot, millest kasum oli 16,3 mln eurot. Ettevõttes töötas 1173 töötajat ning reisijaid oli kõikide liinide peale kokku 3,4 miljonit inimest.
Ettevõtete võrdlus
Allolevas tabelis on välja toodud ettevõtete 2018. ja 2017. aasta müügitulu, puhaskasum, kasumimarginaal ning reisijate arv. Tabelist on näha, et kolmest kõige väiksemal Eckerö Line’l on viimasel kahel aastal olnud kõige tugevam kasumimarginaal. Samuti on Eckerö Line ainsana suutnud oma reisijate arvu kasvatada, samas kui Tallinki oma on samale tasemele jäänud ning Viking Line’i oma on vähenenud.
2018 ja (2017) näitajate võrdlus
Nii ettevõtte suuruse, kui ka turuosa poolest on Tallink Läänemere suurim laevandusettevõte. Eckerö Line, kellel on võrreldavatest ettevõtetest parim kasumimarginaal ning kes on suutnud järjepidevalt viimastel aastatel oma turuosa kasvatada, on muutunud tugevaks konkurendiks kahele suuremale ettevõttele Tallinn-Helsingi liinil. Kuivõrd Tallink on suutnud viimastel aastatel juhtivat turuosa hoida, siis ei tundu, et see ka lähiajal muutuma peaks, kuid siiski on enamustel Tallinki liinidel tugevad konkurendid olemas ning ettevõttel tuleb jätkuvalt panustada oma positsiooni kindlustamisele.
Kuhu edasi?
Kuna enda pakutavatel liinidel on Tallink tugevalt kanda kinnitanud, siis tuleb ka vaadata kuhu võiks veel edasi laieneda. Üheks variandiks oleks laieneda Läänemerel edasi ja hakata pakkuma näiteks Saksamaa ja Rootsi vahelisel Rostock-Trelleborg liinil laevandusteenuseid. Veel saaks pakkuda teenuseid Poola ja Saksamaa vahel Gdansk-Kiel liinil või Saksamaa Taani vahel Kiel-Kopenhaagen liinil. Natukene lähemal oma peamistele tegevustele oleks võimalus pakkuda teenust Helsingi ja Peterburi või ka Tallinna ja Peterburi vahel kuna mõlemal liinil on hetkel ainult üks teenusepakkuja. Nagu näha, siis Läänemeres on Tallinkil veel küllaga sadamaid, kuhu laieneda enne, kui tuleb kaugemale vaatama hakata.
Allpool oleval kaardil on välja toodud peamised Läänemere sadamad ja seejärel Läänemere tihedaima liiklusega sadamad reisijate mahu poolest.
Põhja-Euroopa suuremad sadamad. Allikas: Port of Kiel
Läänemere tihedaima liiklusega sadamad. Allikas: Wikipedia
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
