Merko ja Nordecon on suurimad Eesti ehitusettevõtted. Viimasel kahel aastal on Merko näidanud ühte kõrgeimat dividenditootlust Tallinna Börsil. Üle lahe Soomes ja Rootsis tegutsevad samuti mitmed ehitusfirmad, millega võrdlemine annab parema arusaama, kuidas on läinud nendel kahel Eesti ettevõttel nii börsil kui ka majandustegevuses.
AS Merko Ehitus (MRK1T.TL)
Merko pakub ehitus- ja kinnisvaraarendusi Eestis, Lätis, Leedus ja Norras kõigis peamistes valdkondades: hoonete ehitus (hotellid, kaubandus- ja logistikakeskused, büroo- ja tootmishooned), insenerrajatiste ehitus (viaduktid, sadamad, alajaamad, elektri- ja välisvõrgud, veemajandusseadmed), teedeehitus ja betoonitööd. Kontsernis töötas 2018. aasta lõpu seisuga 764 inimest.
Merko müügitulude jaotus riigiti 2018. aastal
Nordecon AS (NCN1T.TL)
Nordecon tegeleb hoonete ja rajatiste ehitamise, projektijuhtimise ja peatöövõtuga Eestis, Soomes, Rootsis ja Ukrainas. Hoonete valdkonnas ollakse tegevad äri-, tööstus- ja avalike hoonete ning elamute ehitamisel. Rajatiste valdkonnas keskendutakse teedeehitusele ja -hooldusele, insenerehitusele (sh vesiehitus), keskkonnaehitusele ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitusele. Lisaks kuulub kontserni betoneerimistöödele spetsialiseerunud ettevõte. Kontsernis töötab ligi 700 inimest.
Nordeconi müügitulude jaotus riigiti 2018. aastal
YIT Group (YIT.HE)
YIT on Soome suurim ehitusettevõte, mis tegutseb lisaks koduriigile Norras, Rootsis, Taanis, Balti riikides, Poolas, Tšehhis, Slovakkias ja Venemaal, andes tööd rohkem kui 9 000 inimesele. Ehitatakse kortermajasid, elamurajoone, kontori- ja kommertspindasid, logistikahooneid, teid, sildu, raudtee- ja metroojaamasid ning sadamaid.
YIT Groupi müügitulude jaotus riigiti 2018. aastal
Skanska Group (SKA-B.ST)
Skanska on ülemaailmse haardega Rootsi ehitusettevõte, mis tegutseb Rootsis, Norras, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja USA-s. Ettevõte tegeleb elamurajoonide, kommertspindade ning infrastruktuuri arendamisega ning sildade, kiirteede, hoonete ja logistikakeskuste ehitamisega. Töötajaid on eri riikides kokku üle 35 000.
Skanska Groupi müügitulude jaotus riigiti 2018. aastal
NCC Group (NCC-B.ST)
NCC on Rootsi ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõte. Sarnaselt eelmistega, tegeletakse eri tüüpi hoonete, teede ja muu infrastruktuuri ehitusega. Lisaks tarnitakse ehituseks vajalikke materjale. Ettevõte tegutseb lisaks Rootsile Taanis, Soomes ja Norras ning annab tööd ligi 16 500 inimesele.
NCC Groupi müügitulude jaotus riigiti 2018. aastal
Ettevõtete võrdlus
Kuna Skanska ja NCC finantstulemused on Rootsi kroonides, siis on need ümberarvutatud eurodesse 15. juuli Euroopa Keskpanga kursiga 1 EUR = 10,5563 SEK.
Finantsnäitajad
Suurimate müüginumbritega on kõige rahvusvahelisema profiiliga Skanska. Järgnevad NCC ning YIT. Merko 2018. aasta müügitulud moodustasid vaid 11,3 protsenti YIT müügituludest. Nordeconi käive on pea poole väiksem kui Merkol.
Ettevõtete 2018. aasta müügitulud (mln EUR)
Aastatel 2014 – 2016 ettevõtete müügitulud enamasti langesid. Nordecon kasvatas veerandi võrra käivet nii 2016. kui ka 2017. aastal. Merko on samuti kasvatanud jõudsalt müügitulusid viimasel kahel aastal. YIT müügitulud kerkisid eelmisel aastal koguni 85 protsenti, mis oli põhjustatud ühinemisest ehitusfirmaga Lemminkäinen.
Ettevõtete müügitulude muutus indeksina võrreldes eelmise aastaga 2014 – 2018
2018. aastal langes kõigil firmadel teostamata tööde osakaal aastasest müügitulust. Nordeconil on see enamasti püsinud alla 100 protsendi, NCC-l ja Merkol 100 protsendi ümber ning YIT-l ja Skanskal üle selle. Langus viitab tõenäoliselt müügitulude vähenemisele 2019. aastal. Merko selle aasta esimese kolme kuu müügitulud on võrreldes eelmise aastaga langenud 4,3 protsenti. Nordeconi esimese kvartali käive on aga aastatagusega võrreldes langenud 20,9 protsenti.
Ettevõtete teostamata tööde mahu osakaal müügituludest 2014 – 2018
Kõige kõrgem ärikasumi marginaal on olnud Merkol, ületades 2017. aastal 6 protsendi piiri. Nordeconil on olnud seevastu üks madalamaid. Nende finantseesmärk on, et ärikasumi marginaal ületaks kolme protsenti, kuid viimase viie aasta jooksul pole kordagi suudetud seda saavutada. NCC siht on hoida ärikasumi marginaal üle 4 protsendi, kuid see oli kõrgem vaid 2014. aastal ja on viimastel aastatel pidevalt langenud.
Ettevõtete ärikasumi marginaalid 2014 – 2018
Merko puhaskasum on olnud kõrgem kui Nordeconil. Viimasel viiel aastal pole kumbki ettevõte kordagi kahjumis olnud. Viimase kolme aastaga on Merko puhaskasum kolmekordistunud, samal ajal kui Nordeconil on jäänud 2016. aastaga võrreldes samale tasemele.
Merko ja Nordeconi puhaskasum 2014 – 2018 (mln EUR)
NCC puhaskasum on sarnaselt ärikasumi marginaalile olnud viiel järjestikusel aastal pidevas languses. YIT oli 2016. aastal kahjumis. Skanska puhaskasum on ettevõtte suurusest tulenevalt teistest mitmekordselt üle ning see langes vaid 2017. aastal.
YIT, Skanska ja NCC puhaskasum 2014 – 2018 (mln EUR)
Merko eesmärgid näevad ette vähemalt 10-protsendilist omakapitali tootlust. Seda on suudetud ületada kolmel aastal viiest. NCC sihiks on hoida sama näitajat 20 protsendist kõrgemal, mis saavutati 2014. ja 2015. aastal. Skanska omakapitali tootluse eesmärk on üle 18 protsendi, mida on täidetud kolmel aastal viiest.
Ettevõtete omakapitali tootlus 2014 – 2018
Aktsianäitajad
Nordeconil, Merkol ja YIT-l on turuväärtus püsinud üsna raamatupidamisliku väärtuse lähedal. Rootsi ettevõtetel on turuväärtus mitu korda kõrgem olnud, mis tähendab, et nende aktsiaid on investorid nõus kallimalt ostma. See on tingitud NCC ja Skanska kõrgemast omakapitali tootlikkusest. Kusjuures kui mitte arvestada YIT 2016. aasta ja NCC eelmise aasta kahjumit, siis korrelatsioonikordaja omakapitali tootlikkuse ja P/B suhtarvu vahel on 0,83, mis tähendab tugevat seotust. Mida kõrgem on omakapitali tootlikkus, seda kõrgem on ettevõtte turuväärtus võrrelduna raamatupidamisliku väärtusega.
Ettevõtete P/B suhtarv 2014 – 2018
Mida madalam on P/E suhtarv, seda rohkem teenib ettevõte aktsia hinna kohta. See näitab, mitme aastaga peaks algse investeeringu tagasi teenima, kui kasum jääb samaks. Ainult Skanska suhtarv on stabiilne olnud, teised on suuresti kõikunud, mis viitab kas aktsiahinna või puhaskasumi kõikumisele. YIT 2016. aastal ja NCC 2018. aastal olid kahjumis ja seetõttu pole nende vastavate aastate P/E näitajat.
Ettevõtete P/E suhtarv 2014 – 2018
Perioodil 2014 – 2018 tõusis Merko kasum aktsia kohta (EPS) 56 protsenti ja dividend samal ajal 144 protsenti. Nordeconil tõusis kasum rohkem – 83 protsenti ja dividend 100 protsenti. YIT-l olid samad näitajad -57 protsenti, kuid dividend suurenes 50 protsenti, Skanskal -5 protsenti ja dividend -11 protsenti ning NCC langes kahjumisse ja dividend vähenes 67 protsendi võrra. Seega ainult Nordecon ja Merko on sel perioodil kasvatanud dividendi ja kasumit aktsia kohta.
Ettevõtete kasum aktsia kohta (EPS) eurodes 2014 – 2018
Ettevõtete dividendide suurused eurodes 2014 – 2018
Allolevas tabelis on välja toodud ettevõtete eesmärgid, kui suure osa aastasest kasumist makstakse dividendidena välja. Samuti on näidatud palju reaalselt maksti. Nii 2016. kui ka 2018. aastal maksid kolm ettevõtet dividendidena välja rohkem, kui teenisid. Kõigil aastatel on eesmärki täitnud vaid Skanska, Merko pole kordagi vähem maksnud, kuid on neljal aastal rohkem. YIT eesmärk on kasvatada iga-aastaselt dividendi aktsia kohta.
Väljamakstud dividendide osakaal kasumist 2014 - 2018
Viimasel viiel aastal on kõige kõrgem dividenditootlus olnud Merkol, 2017. aastal koguni 11,4 protsenti. Nordeconi parim tootlus oli eelmisel aastal – 6,7 protsenti. Skanskal ja YIT-l on püsinud üsna stabiilselt 3 – 5 protsendi ümbruses ja NCC-l on rohkem kõikunud.
Ettevõtete dividenditootlus 2014 – 2018
Kokkuvõte
Kõige stabiilsemate tuludega on Rootsi ettevõte Skanska. See on võimalik tänu suurtele mahtudele ning rahvusvahelisusele. Tegutsetakse nii Kesk-Euroopas, Skandinaavias kui ka teisel pool ookeani. P/B suhtarv on kõrgem kui Eesti ja Soome ettevõtetel, kuid see võib olla põhjendatud kõrgema omakapitali tootlikkusega. Merko tugevusteks on kõrge ärikasumi marginaal ja väljamakstavate dividendide kasv, kuid viimastel aastatel on makstud välja rohkem kui eesmärk ette näeb. Erinevalt Nordeconist, mis tegutseb peamiselt Eestis, teenib Merko umbes 50 protsenti tuludest väljastpoolt Eestit. Mõlemal ettevõttel langes mullu teostamata tööde maht, mis võib viidata vähenevale müügitulule tänavu. Nordeconi P/B suhtarv on madalam kui Merkol, see võib olla põhjustatud näiteks väiksemast omakapitali tootlikkusest või turu pessimistlikumast usust tuleviku suhtes ning vajaks põhjalikumat uurimist. Nii YIT kui ka NCC on ühel aastal viiest kahjumis olnud, kuid YIT taastus sellest ja on teeninud sama tulu mis enne, aga NCC käive on iga-aastaselt langenud.
Kellel on soovi investeerida antud ettevõtetesse, siis kindlasti tasub põhjalikumalt uurida, miks mõnel aastal mindi üle eesmärgiks seatud dividendide väljamaksmise määrast ning mis mõju avaldab see tuleviku finantsseisule. Samuti miks ühed aktsiad on odavamad kui teised, kas põhjuseks on madalam omakapitali tootlikkus, turu eripära või aktsionäride madalad ootused tuleviku suhtes.
Rainer Kravets on LHV maaklertegevuse praktikant.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
