Keskpankadest on saanud taas investorite päästerõngas, mille abil loodetakse üle elada halvenenud olud üleilmses majanduses. Kasv nii arenenud kui ka arenevates riikides on aeglustunud, ettevõtete kasumid on sattunud surve alla ning lahenduseta kaubanduspinged jätavad väljavaate ebakindlaks.
Rahapoliitilisi otsuseid ennetades on aga nii aktsia- kui ka võlakirjaturud jõuliselt ülespoole liikunud, mille õigustamine fundamentaalsete näitajate põhjal muutub iga päevaga järjest raskemaks, kohati isegi absurdseks. Selleks, et panna kapital parema riski ja tulu suhtega kasvama, eelistame LHV pensionifondides börsiväliseid kinnisvara-, erakapitali- ning võlakirjainvesteeringuid.
Suurendame üürimajade portfelli ning erakapitaliinvesteeringuid
Lõdva rahapoliitika ootus on kergitanud tõusuveena aktsiaid igal pool. Euroala 50 suurimat ettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis 2019. aasta esimese kuue kuuga koos dividendidega 18,3%, Ühendriikides parandas S&P 500 oma taset eurodes 19,5%, Jaapani börsiindeks näitas mõnevõrra tagasihoidlikumat tootlust (kohalikus valuutas 6,3% ja eurodes mõõdetuna 9,6%). Arenevate turgude seas tegid hea tulemuse mitmed Ladina-Ameerika riigid ning ka Venemaa, kus börsiindeksi väärtus kasvas poolaasta jooksul lausa 28% võrra.
Üleilmse aktsiaturgude tõusuga läksid kaasa ka Baltimaade börsid, kus tugevaimat kasvu näitas Riia börsiindeks 10,0% tootlusega. Nii Tallinna kui Vilniuse börsid kerkisid esimesel poolaastal 7,9% võrra.
Riia aktsiaturu hea tulemuse taga oli suuresti Läti ravimitootja Grindeks, saavutades poolaasta jooksul koguni 84,6% suuruse tootluse. Aprillis lahenes pikalt kestnud vaidlus Läti finantsinspektsiooni ja Grindeksi suuromaniku vahel. Nimelt nõustus suuromanik, kelle kätte on juba varasemalt kogunenud enam kui pool ettevõtte aktsiatest, tegema väljaostupakkumise ka teistele aktsionäridele. Ametlik ülevõtupakkumise hind on 12,59 eurot ning kõik LHV pensionifondid otsustasid selle vastu võtta ja oma aktsiad müüa. Juuli alguses teatati, et suuromanik on enda valdusesse saanud juba pea 93% aktsiatest.
Kevadel avalikustasid LHV pensionifondide portfelli kuuluvad Tallinna börsiettevõtted aktsionäridele makstavad dividendid ning valdavalt pakutakse küllaltki head tootlust. Näiteks Tallinna Kaubamaja maksis investoritele rekordilised 0,71 eurot aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks u 8%. Tallinna Sadama 0,134 euro suurune dividend aktsia kohta kujunes oodatust suuremaks, pakkudes seega ~6% dividenditootlust. Laevandusettevõte Tallink aga rõõmustas aktsionäre nii dividendide kui ka kapitali tagastusega kokku 0,12 eurot aktsia kohta. Pesutootja Silvano maksis investoritele dividende 0,20 eurot/aktsia, Harju Elekter jaotas 0,18 eurot/aktsia ja Merko maksis 1 euro iga aktsia kohta.
Mais toimus LHV pensionifondidele kuuluvate Lumi Kodud üürimajade pidulik avamine ning kuu lõpuks olid esimesed üürnikud ka juba sisse kolinud. Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis asuvas kahes hoones on kokku 127 ühe- kuni kolmetoalist üürikorterit, millest juuli lõpu seisuga oli vaba alla 20. Lähiaastatel on plaanis koos Lumi Capitaliga kasvatada üürimajade portfell Tallinnas 500 korterini. Järgmised enam kui 160 üürikorterit valmivad 2021. aasta alguses Uus-Mustamäe arenduses.
Lumi Kodude korterid. Allikas Lumi Capital
Kinnisvarasektoris investeerisid pensionifondid veel Läti kinnisvarafondi SG Capital, mille strateegia on omada suuremat sorti kommertspindu, tõsta nende energiatõhusust ning teenida hoonetele BREEAM sertifikaadid. Tänaseks omab fond juba kolme kontoripinda: üks väiksem hoone Riia südalinnas ning kaks suuremat Riia kiiresti arenevas Skanste ärirajoonis.
2019. aasta esimeses pooles on LHV pensionifondid teinud aktiivselt ka erakapitaliinvesteeringuid nii Baltimaades kui kaugemal. Uue investeeringuna lisandus portfelli Leedu erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund, mis investeerib Baltimaade keskmise suurusega hea kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. Tegemist on Baltikumi seni suurima erakapitalifondiga, mis kogus investoritelt enam kui 100 miljonit eurot. Tänaseks on fond teinud juba mitu investeeringut, mille hulka kuulub näiteks ka InMedica meditsiiniasutuste kett Leedus. Ettevõte opereerib kokku 18 kliinikut, mis pakuvad perearsti, eriarsti ja hambaravi teenuseid.
Samuti tegid pensionifondid esimese investeeringu väljaspool Euroopat tegutsevasse erakapitalifondi, milleks on globaalse haardega Blackstone Capital Partners VIII. Blackstone kuulub maailma suurimate investeerimisfirmade hulka, hallates varasid enam kui 470 miljardi USA dollari väärtuses. Ettevõte juhib nii erakapitali-, kinnisvara-, riskikapitali-, kui ka infrastruktuurifonde. Blackstone kogus Eestis tuntust 2018. aasta septembris, mil avalikustati plaan osta Baltimaades tegutsev Luminor pank.
Ka teisel poolaastal jätkavad LHV pensionifondid investeerimist alternatiivsetesse varaklassidesse, ennekõike kinnisvara- ja erakapitalifondidesse. Näeme erakapitaliturgudel märksa paremat riski ja tootluse suhet võrreldes avalike turgudega, mis on tugevamalt mõjutatud poliitilistest otsustest.
Rahvusvaheliste võlakirjade asemel fookus rohkem kohalikel võimalustel
Oleme tänavu jätkanud tööd kohalike ettevõtetega, et leida meile sobilikke võlakirjainvesteeringuid. Kokku vaatasime esimesel poolaastal põhjalikumalt läbi paarkümmend uut investeerimisettepanekut.
Nii nagu on see meedias juba kajastamist leidnud, otsustasime läbirääkimisi alustada E-piimaga seoses võimaliku osalemisega uue tehase finantseerimises. Projektiga on juba ühinenud strateegiline rahvusvaheline investor, pangad ja Eesti riik investeerimistoetusega. Täitmist vajab veel pikaajalist kapitali pakkuva finantsinvestori roll.
Pikaajalise investorina olime esimesel poolaastal kohalikele ettevõtetele abiks veel kahe investeeringuga. Nimelt suurendasime oma investeeringuid Coop Panga ja Baltic Horizoni võlakirjades.
Kinnisvarafond Baltic Horizon on pärast meie esimest investeeringut kaasanud veel uusi investoreid, noteerinud võlakirjad Tallinna Börsil ja hankinud neile rahvusvahelise reitingu. Samuti on oma börsiplaanidest teatanud jõudsalt kasvav kodumaine Coop Pank.
Baltic Horizonile kuuluva Postimaja ostukeskuse ja Coca Cola Plaza võimalik edasiarendus. Allikas: Baltic Horizon
Tegime oma esimese allutatud võlakirja investeeringu Coop Panka 2017. aastal ja koos sellega omandasime ka õiguse järgmiseks investeeringuks. Kasutasime seda õigust tänavu kevadel ja nüüd omavad LHV fondid 7 mln euro eest kümneaastasi võlakirju intressiga veidi alla 7%. Pangandusreeglitest tulenevalt peab Coop Pank selliste pikkade võlakirjade kaasatud raha piltlikult öeldes „segama“ lühikeste hoiustega ja saab niiviisi nüüd väljastada kümnete miljonite eest laene Eesti ettevõtetele ja tarbijatele.
Euroopa võlakirjaturul oli aasta esimene pool samuti väga tugev. Kui viimase viie aasta jooksul on sealsed ettevõtete ja valitsuste võlakirjad pakkunud keskmiselt 2,8-3,5% aastatootlust, siis esimesel poolaastal ulatus see isegi kuni 5,5%-6%ni.
Nõnda kiire tõus on viinud taas olukorrani, kus enamik valitsuse võlakirju annavad lõpuni hoidmisel kindla kahjumi. Kuid võrreldes sarnase olukorraga paar aastat tagasi, on nüüd tulemus kohati oluliselt absurdsem. Nii on hetkel Kreeka kümneaastase laenu intress 2,2%, Austria laenab 100 (sajaks!) aastaks intressiga 1,1% aastas ja Nokiale lühiajalise raha „laenamise“ eest ollakse nõus peale maksma.
Sellises keskkonnas andsid pensionifondide rahvusvahelistest investeeringutest parima tulemuse positsioonid allutatud pikkades võlakirjades. Meie pikaajaline investeering Saksa kindlustuskontsernis Allianz, eelmise aasta suve lõpul soetatud Danske Banki allutatud võlakirjad ja alles mais soetatud Sampo võlakirjad pakkusid keskmiselt ligi 10% tootlust.
Võlakirjaturu tõusu kasutasime ära selleks, et müüa veelgi portfellidest üksikuid seni alles jäänud pikemaid võlakirju: näiteks Leedu Energia eelmisel ja üle-eelmisel aastal emiteeritud paberid. Ka need saavutasid esimesel poolaastal 5% tootluse.
Näeme ka teisel poolaastal fondides kõige tõenäolisemate muudatustena seda, et jätkame rahvusvaheliste võlakirjade müümist ja sellele vastukaaluks teeme uusi kohalikke investeeringuid. Rahvusvahelised võlakirjad võivad küll lühiajaliselt pakkuda hinnaliikumise tulemusena veidi paremat tootlust, kuid pikaajaliselt kaalub kohalike võlakirjade kõrgem intress selle selgelt üle.
Isegi pensionifondide vanade regulatsioonide alusel koostatud kohalik võlakirjaportfell on kõrgema keskmise intressiga kui Euroopa turgude viimaste aastate keskmine tootlus. Uued ja leebemad piirangud lubavad aga sihi seada oluliselt kõrgemale. Kohalike ettevõtete huvi pensionifondidest kapitali kaasamiseks on üha kasvav ja näeme, et see on peamine suund raha tööle panemiseks aasta teisel poolel.
Kristo Oidermaa ja Romet Enok, LHV pensionifondide juhid
Artiklis esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge finantsinstrumentide prospektides toodud riskidega.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
