iStockphoto
Käesoleva aasta esimese poole populaarseim aktsia Balti börsil on konkurentsitult Leedus tegutsev pank Šiaulių bankas. Ettevõtte aktsia esimese poolaasta käive börsil ulatus 25 miljoni euroni, mis oli ligi 18% kogu börsi käibest ning aktsia hind tõusis 13,5%. Ka aasta teist poolt on ettevõte börsil alustanud investorite soosikuna. Antud artiklis vaatamegi, mis on Šiaulių bankase muutnud investorite jaoks nii ahvatlevaks ning võrdleme teda ka teiste Leedu turul tegutsevate pankadega.
Šiaulių bankas (edaspidi SAB või kontsern) on kohalik Leedu pank, mis loodi 1992. aastal. Seda kontrollivad peamiselt Leedu investorid ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), millele kuulub pärast hiljutist allutatud laenu konverteerimist 26% aktsiatest. SAB tegeleb kõikide traditsiooniliste universaalsete pangatehingutega ning on tõusnud Leedu suuruselt neljandaks pangaks, seda nii laenude kui ka hoiuste vallas, omades umbes 7-8% turust.
SAB on arenenud kontserniks, mille tütarettevõtted tegelevad liisingu, elukindlustuse ja kinnisvarahaldusega. Kontsernil on riigis kõige laiem teenindusvõrgustik, mis 2018. aasta seisuga koosneb 62 kontorist 37 linnas. 2018. aasta lõpu seisuga andis SAB kontsern tööd 815 inimesele, kellest 714 töötasid emaettevõttes. SAB aktsiad on noteeritud Nasdaq Balticu kauplemisnimekirjas 1994. aastast alates sümboli SAB1L all ning on kuulunud Balti põhinimekirja alates 2006. aastast.
Finantsnäitajad
Ettevõtte laenud ja hoiused on mõlemad kasvanud viimase viie aasta jooksul, kuid laenud on kasvanud hoiustest kiirema tempoga. Kui 2014. aastal moodustasid laenud ja liisingud 55% hoiustest, siis 2018. aasta lõpuks oli see osakaal kasvanud 75% juurde.
SAB laenud ja hoiused perioodil 2014-2018
Ligi viiendiku (19%) SAB välja antud laenudest moodustavad laenud jaekaubandusse, millele järgnevad laenud kinnisvara- (13%), tootmise (12%) ja kaubandussektorisse (12%). Teised sektorid moodustavad igaüks alla 10% osa ettevõtte kogu laenude portfellist.
SAB laenude jaotus sektorite lõikes (31.12.2018 seisuga)
2018. aasta seisuga jagunes SAB tegevus eraisikute vallas järgnevalt: 35% tarbimislaenud, 31% kortermajade renoveerimise projektid, 19% kodulaenud, 8% tavapärased liisingutooted (peamiselt autoliising) ja 7% muud laenud (tagasiostud ja muud väärtpaberitega tagatud laenud).
Peamiselt langeva Euribori ja Leedu laenude riskipreemiate allapoole surve tõttu langes SAB intressivarade keskmine tulu ligi 5%-lt 2014. aastal umbes 3,7%-le 2018. aastal.
Keskmine varade tulu ning netointressimäär (%)
Mitmete ühekordsete tehingute ja kulutuste tagajärjel kõikus ettevõtte ärikasum viimase kahe aasta jooksul oluliselt. Alloleval joonisel on toodud välja SAB ärikasum ning ka korrigeeritud ärikasum, millest on välja jäetud erakorralised kulud/tulud. Jooniselt on näha, et ettevõtte korrigeeritud ärikasum on tõusnud viimase 2 aasta jooksul 10 miljonilt eurolt ligi 15 miljoni euroni.
Ärikasum (EUR mln) ja kulu/tulu suhe
2018. aasta novembris võttis SAB kasutusele uue dividendipoliitika, mille kohaselt kavatseb kontsern eraldada vähemalt 25% aastakasumist dividendide maksmiseks. 28. märtsil 2019 otsustas kontsern maksta dividende summas 17,4 mln eurot (0,029 eurot aktsia kohta, 28. märtsi seisuga dividenditootlus 6,4%), mis oli 33% kontserni 2018. aasta netokasumist. Võrdluseks 2017. ja 2018. aastal maksis SAB dividende vastavalt 0,004 ja 0,005 eurot aktsia kohta, mis vastas väljamaksemäärale 4,3% ja 7,1% netokasumist.
Dividendid ja väljamaksesuhted
Leedu pangandusturg
Üle 80% Leedu pangandusturust kuulub kolmele pangale: Swedbank, SEB ja Luminor. Suuruselt neljas pank on Šiaulių bankas, kellele kuulub 7-8% turust ning ülejäänud väiksemad osad turust on jagunenud Citadele, Medicinos ja muude pankade vahel. Varade ja hoiuste turul on selgelt tugevaim tegija Swedbank, kuid väljastatud laene on kõige rohkem SEB-l. Viimase aasta jooksul on aga Luminor selgelt laenumahtude poolest turuosa kaotanud, samas kui Swedbank, SEB ja SAB tugevdasid oma positsioone.
Leedu pangandusturg 2018. aasta seisuga. Allikas: Leedu Pank
Konkurentide võrdlus
Allolevas tabelis on välja toodud SAB ja tema kolme suurima konkurendi erinevad näitajad. Tabelist on näha, et kõik pangad on suutnud viimase aastaga kasvatada oma müügitulu ja ka kasumit. Samuti on suutnud kõik peale Swedbanki oma kasumlikkust kasvatada. Laenude maht on suurenenud kõikidel peale Luminori ning omakapitali tootlus paranes kõigil peale Swedbanki. SEB oli ainuke pank, kus aasta jooksul töötajate arv vähenes.
2018 ja (2017) näitajate võrdlus
Järgneval joonisel on välja toodud SAB, Swedbanki ja SEB kasumimarginaalide muutus viimase viie aasta jooksul. Luminor on jäetud võrdlusest välja, kuna ettevõte moodustati alles 2017. aastal Nordea ja DNB ühendamisega. Jooniselt on näha, et Swedbankil ja SEB-l on kasumimarginaal püsinud võrdlemisi stabiilsena, kuid SAB-l on see olnud kõikuvam.
SAB, Swedbank ja SEB kasumimarginaalid aastatel 2014-2018
Kokkuvõte
Leedu kohalikest pankadest suurima Šiaulių bankase eeliseks konkurentide ees on kindlasti riigi laialdaseim teenindusvõrgustik ning ka konkurentidest kõrgem kasumimarginaal. Investoritel tuleks kindlasti Balti börsi aktiivseimal aktsial SAB-l silma peal hoida võttes arvesse ettevõtte tugevaid finantsnäitajaid ning uut dividendipoliitikat.
Šiaulių bankasest on saadaval täispikk raport koos analüütiku hinnasihiga LHV Balti analüüsikeskkonnas.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
