iStockphoto
Finantsinspektsiooni andmetel kasvas Eesti eraisikute hoiuste jääk 2018. aasta lõpuks 8,3 miljardi euroni. Kuigi hoiuste pealt maksavad pangad hoiustajatele intressi, on see intress siiski viimastel aastatel inflatsioonimäärast olnud väiksem, mistõttu hoiustajate raha kaotab väärtust. 2018. aastal oli inflatsioonimäär Eestis 3,4%, mis oli ühtlasi ka euroala kõrgeim. Pankade lühiajaliste hoiuste intressimäärad Eestis jäävad vahemikku 0,04%-1,80%. Kui võtta keskmiseks hoiusemääraks 1%, siis kaotasid Eesti elanikud 2018. aastal läbi hoiuste ligi 200 miljonit eurot [8,3 + (8,3 * 1%) – (8,3 * 3,4%) – 8,3 = –0,199]. Kuid kuidas saavad inimesed hoiustega raha kaotada, kui nende hoiuste konto jääk kasvab?
200 miljonit eurot Eesti majanduses:
– Eesti 2018. aasta riigieelarves eraldati 227 miljonit eurot teehoiu investeeringuteks
– Merko Ehituse turuväärtus on 170 miljonit eurot
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade üldine tõus pikema aja jooksul, mille tulemusel raha väärtus ja ostujõud vähenevad. See tähendab, et sama raha eest saab osta vähem tooteid/teenuseid, kui varasemal perioodil. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär, mis võrdleb teatud perioodi hinnatasemeid baasperioodiga. Üldjuhul kasutatakse baasiks aastatagust perioodi, kas siis näiteks 2018. aasta inflatsioon, mis võrdleb omavahel 2018. aasta keskmiseid hindasid 2017. aasta keskmistega või siis kuine inflatsioon aastavõrdluses, kus võrreldakse teatud kuu hindasid eelneva aasta sama kuuga.
Dollari ostujõu muutus ajas. Allikas: Bureau of Labor Statistics
Ülal on välja toodud 1860. aasta ühe Ameerika dollari (USD) ostujõu muutus ajas. Joonis illustreerib hästi inflatsiooni mõju raha ostujõule ja väärtusele. On näha, et 2019. aastal peab maksma ligi 31 dollarit toodete/teenuste eest, mille hind 1860. aastal oli üks dollar. Antud perioodi keskmine inflatsioonimäär USA-s oli 2,18% aastas. Kuid inflatsioon võib riikide lõikes vägagi erineda. Näiteks Suurbritannia 1860. aasta ühe naela ostujõud on võrdväärne 119,6 naelaga 2019. aastal.
Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et kestev, kuid madal inflatsioonimäär on vajalik tagamaks stabiilse majanduskeskkonna. Euroalas püüab inflatsioonimäära mõjutada Euroopa Keskpank (EKP) läbi baasintressimäärade reguleerimise. Tarbijahinnaindeksi kasvu eesmärgiks on EKP seadnud määra, mis oleks alla 2%, kuid lähedal sellele (juunis oli euroala inflatsioon 1,6%, Eestis 2,4%). Inflatsioonimäära saavad keskpangad tõsta rahapakkumise suurendamisega (intresside alandamine, raha juurde trükkimine, pankade kohustusliku reservi piirmäära alandamine, valitsuste võlakirjade ostmine) ja alandada rahapakkumise vähendamisega (intresside tõstmine, rahatrüki lõpetamine, pankade kohustusliku reservi piirmäära tõstmine).
Näide inflatsioonist: Hoiustate pangas tähtajalise hoiusega 1000 eurot hoiuseintressiga 1%, eesmärgiga võtta raha välja ühe aasta pärast. Aasta möödub ning pank kannab teile tagasi teie hoiuse 1000 eurot pluss intressi 10 eurot (1000 * 1% = 10). Aastane inflatsioonimäär on 2%. Inflatsiooni mõju tõttu saab saadud 1010 euro eest osta kaupu/teenuseid sama palju, kui sai aasta varem 989,8 (1010 – 1010 * 2%) euro eest, mis teeb aastase hoiustamise reaalseks tootluseks –10,2 eurot (1000 – 989,8).
Lihtsustatud näide: Leiate jope taskust sinna aasta aega tagasi unustatud 50-eurose. Inflatsioonimäär on 2%. Saate selle 50-eurosega osta tooteid/teenuseid, mis eelmine aasta oleks läinud maksma 49 eurot (50 – 50 * 2%). Rahatäht kaotas aastaga ühe euro oma ostujõust.
Kuidas arvutatakse inflatsioonimäära?
Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit. Selle jaoks selgitatakse välja milliseid tooteid ja teenuseid ning mis koguses keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab ning koostatakse tarbija ostukorv. Antud ostukorv mõõdabki hinnataset riigi majanduses. Inflatsioonimäära saamiseks leitakse kahe perioodi ostukorvide muutus protsentides.
Kuidas oma raha inflatsiooni eest kaitsta?
Nagu ülevalt näha, siis seisev (või madala tootlusega) raha kaotab ajaga inflatsiooni tõttu oma ostujõudu. Seega tuleks oma säästude kasvatamiseks panna raha tööle inflatsioonist kõrgema tootlusega. Võimalusi selleks on mitmeid.
Säästjad peaksid oma raha kaitsmiseks vaatama investeerimise poole ning olenevalt oma vanusest ja isiklikust riskitaluvusest valima endale sobivad investeerimistooted. Nooremad ja kõrgema riskitaluvusega inimesed võiksid kaaluda raha kasvatamist näiteks läbi üksikaktsiate ja indeksifondide osakute ostmise või ühisrahastusega (Mintos, Bondora, EstateGuru, Omaraha jpt).
Riskikartlikumad investorid võiksid investeerida sellistesse varaklassidesse nagu väärismetallid (kuld, hõbe), kinnisvara ja võlakirjad. Kuivõrd väärismetalle pole mugav ega praktiline füüsiliselt soetada, on LHV Kasvukonto fondivalikus saadaval kulla indeksifond, mis järgib füüsilise kulla hinda. Samuti on ka Kasvukontole võimalik valida Saksa riigivõlakirjade fond, mis investeerib Saksa Liitvabariigi võlakirjadesse.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
