LHV
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koguneb 12. septembril järjekordsele rahapoliitika arutelule. Prognoositust kehvemate majandustulemuste valguses Euroopas on kohtumiselt oodata uusi meetmeid rahapoliitika leevendamiseks ning seeläbi majanduse ergutamiseks. Sellele on juba vihjanud mitmed kõrged ametnikud EKP nõukogust ning see on ka levinuim seisukoht finantsturgudel.
Rahapoliitika leevendamisel võiks teoreetiliselt praeguses olukorras jumet olla. Euroala inflatsioon on 2%-eesmärgist pigem kaugenenud ning viimaste kuude majandusnäitajad euroala suuremates riikides jäänud oodatud tulemustele alla. Raha hinna odavamaks muutmine ja rahapakkumise suurendamine ühiskonnas võiks tõsta majandusaktiivsust ja anda tõuke hinnakasvu kiirenemiseks. EKP plaane varjutab aga tõsiasi, et intressimäärad on euroalal juba negatiivsed ja mullu detsembris lõppenud varaostuprogrammi raames osteti nelja aasta jooksul kokku rohkem kui 2,5 triljoni euro väärtuses avaliku sektori võlakirju. Tulemused on olnud aga pehmelt öeldes tagasihoidlikud.
Rahapoliitika leevendamine negatiivses intressikeskkonnas on seotud suurte küsimärkidega
Finantsturud ootavad eesseisvalt istungilt kuni 0,2 protsendipunkti suurust intressimäära langetamist, mis viiks kommertspankade jaoks keskpangas raha hoiustamise määra lausa -0,6%ni. Eesti Pank on varasema statistika põhjal hinnanud, et intressimäära langetamine 0,25 protsendipunkti võrra on järgneva 12 kuu jooksul keskmiselt kaasa toonud inflatsiooni samaväärse kiirenemise. Need arvutused põhinevad aga valdavas enamuses aastatel, kus intressimäärad olid positiivsed. Negatiivsete intresside periood on ajaloolises kontekstis olnud nõnda lühike, et selle põhjalt on väga keeruline teha mingeid usaldusväärseid järeldusi.
Lisaks intresside langetamisele ootavad turud ka varaostuprogrammi taaskäivitamist ning kommertspankadele uut motivatsiooniprogrammi laenuraha täiendavaks suunamiseks reaalmajandusse. Tõenäoliselt ei tulda selle kõigega välja septembri istungil, kuid lähiettevaates on see sisuliselt vältimatu, sest ruum intressidega mängimiseks on väga piiratud.
Varaostudega jätkamisel segavad EKP-d mitmed endi poolt seatud reeglid. Näiteks on ette nähtud, et teatud tulususega (nt allpool EKP deposiidimäära) varade osakaal portfellis ei tohi minna üle konkreetse piiri. Kvaliteetsete riigivõlakirjade intressid on aga vajunud järjest sügavamalt miinusesse ning seatud piirid portfelli proportsioonides hakkavad kätte jõudma. Lisaks tohivad keskpangad omandada vaid kuni kolmandiku ühe väljaandja võlakirjadest jne. Seega on tõenäoline, et varaostudega jätkamiseks peab EKP ka need kehtestatud reeglid üle vaatama.
Inimesed tunnetavad leebemat rahapoliitikat läbi väiksema laenukulu
Inimeste jaoks on sõnumid rahapoliitika leevendamisest positiivsed, sest eluasemelaenude ja autoliisingute intressimäära tõus lükkub taaskord edasi. Eestis domineerivad fikseerimata intressiga eluasemelaenud, mistõttu on tarbijatel põhjust rõõmustamiseks veidi rohkem kui mõnel pool mujal Euroopas. Ja kui laen on võetud vähemalt 5-6 aastat tagasi, mil pangad ei pidanud veel vajalikuks Euribori alumise piiri (0%) fikseerimist laenulepingus, siis toob iga intressilangetus kaasa suisa laenu teenindamise kulu vähenemise. Teisalt, leebest rahapoliitikast loodetud inflatsioon kipub esmajoones tekkima varade hindades (nt kinnisvara, aktsiaturg), mis tähendab et intressikulud laenumaksetes püsivad küll madalad, kuid laenuobjektide hinnad kasvavad. Praegused kinnisvaraomanikud hingavad kergendatult, sest nende vara väärtus jätkab tõenäoliselt kasvu samal ajal kui üldine elukalliduse tõus haukab noorte inimeste rahakotist järjest suurema osa.
Eesti ettevõtete jaoks ei muutu EKP võimalikust otsusest suurt midagi. Ettevõtjate fookuses on hetkel teistsugused probleemid, mis on peamiselt seotud tööjõupuuduse ja ebastabiilsusega keskkonnas. Pangalaenude kättesaadavuse üle ettevõtjad üldiselt ei kurda, mis tähendab, et pangad suudavad turule pakkuda juba praegu piisavas koguses raha. Ka laenumarginaalide olulist alanemist Eestis pole põhjust oodata. Siinsed marginaalid on veidi kõrgemad kui nad ehk võiksid olla tingituna vähesest konkurentsist pangandusturul. Ja see jääb ka ettevaates peamiseks faktoriks marginaalide hinnakujunduses.
Kommertspangad on suurimad kaotajad
Olenemata vähesest konkurentsist on kommertspangad kokkuvõttes kõige kehvemas seisus. EKP hoiusemäär ehk tasu mida makstakse kommertspangale raha hoiustamise eest keskpangas on hetkel -0,4%. Kui EKP peaks intressimäärasid veel alandama, peavad pangad üleliigsete reservide hoiustamise eest keskpangas veelgi enam peale hakkama maksma ning kasumid vähenevad. Laialdasem raha väljalaenamine on aga tihti komplitseeritud, sest ettevõtjad lükkavad ebakindluse tõttu investeeringuid aina edasi ja pangal puuduvad tulusad projektid kuhu raha paigutada. Teistele kommertspankadele raha välja laenamine ei ole ka sisuliselt mõeldav, sest kvantitatiivse lõdvendamise taustal seisavad kõik pangad sama probleemi ees.
Pikemas perspektiivis on selge, et rahapoliitika abil majandust terveks ei ravi. Maailm on jõudnud ajastusse kus muutused majanduse struktuuris ja majandussuhete toimimispõhimõtetes on vältimatud nii globaalsel pinnal kui ka Eestis. Nagu looduses ikka jäävad tugevamad ellu ja nõrgemad on määratud hukkuma. Kiirema reaktsiooniga ettevõtjad uuendavad pidevalt oma ärimudeleid ning tulevad toime hoolimata sellest, kes on võimul või kui kiire on inflatsioon või üldine majanduskasv. Kuid seniks, kuni iganenud ärimudelid ja vastutustundetud ideoloogiad püsivad leebest rahapoliitikast tingitud odava laenuraha toel vägisi elus, ei ole mõtet oodata ka majanduse tegelikku paranemist. Mõnda aega pakub selline tegevus ühiskonnale leevendust, kuid pikaajaliselt pole ses midagi jätkusuutlikku.
Tweet
