iStockphoto
Tihtipeale põhjendavad inimesed investeerimisega mittetegelemist sellega, et neile tundub nagu pole alustamiseks piisavalt raha – siin tuleb appi mikroinvesteerimine. Käesoleva aasta 27. augustil sai Kasvukonto mikroinvesteerimise funktsionaalsus ühe aastaseks ning selle puhul kirjutame täpsemalt mis on mikroinvesteerimine (MI), kes seda peaks kasutama ning vaatame, kuhu on selle abil investeeritud.
Mis on mikroinvesteerimine?
Mikroinvesteerimine on teenus, mis võimaldab kasutajal mugavalt väikeste summade kaupa investeerida raha LHV Kasvukontole.
Keskmiselt koguneb mikroinvesteerimisega Kasvukontole 1,1 eurot päevas, ehk ligi 400 eurot aastas. Kui teenus on aktiveeritud, siis iga LHV deebetkaardiga tehtud makse pealt investeerib klient automaatselt kuni 1 euro enda Kasvukontole. Investeeritav summa arvutatakse ümardades iga tehtud makse summa järgmise täisarvuni ning vahe investeeritakse (näiteks: makstes pangakaardiga 12,34 eurot, investeeritakse 0,66 eurot Kasvukontole). Kasvukontol on võimalik valida mitmete erinevate indeksifondide vahel, mida ostetakse automaatselt kord nädalas Kasvukontole kogunenud raha eest.
Lisaks mikroinvesteerimisele on Kasvukontole võimalik investeeringuid teha tavalise ülekandega või püsikorraldusega. Mikroinvesteerimise eesmärk on aidata inimestel investeerimisega alustada või aidata investoritel rohkem investeerida. Esimese eluaasta jooksul on MI aidanud kasutajatel märgatavalt rohkem investeerida: mikroinvesteerimise kasutaja investeeris keskmiselt 34% rohkem, kui ilma mikroinvesteerimiseta Kasvukonto klient.
Kes kasutavad mikroinvesteerimist?
Mikroinvesteerimise teenuse kasutajad maakondade lõikes
Viiest mikroinvesteerimise kasutajast neli on pärit kahest Eesti suurimast maakonnast – Harjumaalt (66%) ja Tartumaalt (14%). Veel üks märgatav osa kasutajatest on pärit Pärnumaalt (5%) ning ülejäänud maakondade osakaalud on 2% või alla selle.
Mikroinvesteerimise kasutajate sooline jaotus
Naiste ja meeste võrdluses on meeste osakaal mikroinvesteerijate kasutajate seas 57%-ga mõnevõrra kõrgem naiste 43%-st.
Mikroinvesteerimise kasutajate vanuseline jaotus sugude lõikes
Nii naiste, kui ka meeste seas on suurim hulk mikroinvesteerimise kasutajaid vanusevahemikus 21-35 eluaastat. Hüppeliselt kasvab kasutajate hulk seitsmenda eluaasta juures, kui vanemad teevad oma kooliealistele lastele esimese pangakaardi. Samuti on ka suurt tõusu näha täisealiseks saamisel.
Kuhu on mikroinvesteerimise kasutajad oma säästud investeerinud?
Top 5 fondi (% MI kasutajate Kasvukonto varadest)
Nii mikroinvesteerijate, kui ka kõikide Kasvukonto kasutajate seas on populaarseim fond SXR8, mis katab USA 500 suurimat ettevõtet. Teisel kohal on 9%-ga nii MI kasutajate, kui ka kogu Kasvukonto kliendibaasil Euroopa suurettevõtteid kattev fond EXSA. Viimasel paaril aastal populaarsust kogunud USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet kattev EXXT on populaarsuselt kolmandal kohal. Neljanda ja viienda koha hõivavad dividendimaksjate fondid, vastavalt euroalas ja USAs.
Koos mikroinvesteerimisega toodi 2018. aasta augustis Kasvukontole juurde ka üle 10 uue fondi, mis investeerivad erinevatesse megatrendidesse.
Top 5 teemafondi (% MI kasutajate Kasvukonto varadest)
Teemafondidest on mikroinvesteerimise kasutajate seas enim eelistatud Bitcoini hinda järgiv COINBXE fond. Sellesse on investeeritud 4% MI kasutajate portfellist, ligi kaks korda suurem osakaal, kui Kasvukonto klientidel üldiselt. Kuna viimastel aastatel on suuri edusamme tehtud robootika alal ning samuti on laiemalt hakanud levima jätkusuutlik investeerimine, on ka MI kasutajate seas populaarsuselt kohe järgmised fondid 2B76 ja IQQH. Viimasena mahuvad veel edetabelisse küberturvalisuse ja ka meditsiini ettevõtetesse investeerivad fondid ISPY ning XDWH – mõlema fondi osakaal kogu MI kasutajaskonnast on 2%.
Kuna mikroinvesteerimine sobib oma lihtsuse ja mugavuse tõttu nii kogenud investorile, kui ka algajale, siis võiks kõik kaaluda selle kasutamist. Lõpuks kehtib ikkagi lihtne matemaatika: mida rohkem investeerid, seda suuremaks sinu varad võivad kasvada.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
