Shutterstock
Majanduskasv aeglustus teises kvartalis 3,6%ni, mis on Eesti kasvuvõimekust arvestades väga korralik näitaja. Kasvu vedas info ja side tegevusala, mis andis kogu majanduskasvust kolmandiku. Aasta algusega võrreldes kiirenes kasv veel kaubanduse ja põllumajanduse tegevusalal, kõikjal mujal majanduskasv aga pigem aeglustus. Viimastel aastatel SKP kasvust kuni viiendiku andnud ehitussektoris jätkus teises kvartalis paigalseis.
Investeeringud veavad majanduskasvu
Teise kvartali majanduskasv oli sisuliselt kogu ulatuses investeeringute keskne. Enim investeeriti hoonetesse ja rajatistesse, mis ei ole oma olemuselt kõige tootlikumad investeeringud. Töötlevas tööstuses on siiski näha ka investeeringute kiirenemist arvutisüsteemide ja tootmisseadmete osas. See annab lootust, et ettevõtted on järjest rohkem hakanud mõistma automatiseeritud tööstuse eeliseid ja liiguvad selles suunas, et Eesti tööstuse kvaliteeti tõsta.
Investeeringute kiire kasv on tegelikkuses palju tingitud möödunud aasta madalast võrdlusbaasist. Mullu aasta esimesel poolel kahanesid investeeringud järsult ja hakkasid taas kasvama teisel poolaastal. See tähendab, et käesoleva aasta edenedes madala võrdlusbaasi toetav mõju investeeringute kasvule kahaneb. Lisaks on välisnõudlus muutunud üha nõrgemaks ning ümbritsev keskkond ebastabiilsemaks. Seetõttu on raske näha sarnase investeeringute kasvu jätkumist.
Negatiivsed sõnumid maailmast on muutnud inimesed ettevaatlikumaks
Eratarbimise panus majanduskasvu kahanes samal ajal üsna minimaalseks. Osaliselt on see selgitatav jällegi nö tehniliste teguritega. Näiteks alkoholi ja tubaka tarbimine langes 6,5%, sest alkoholiaktsiisi langetamise ootuses lükati ostusid edasi kolmandasse kvartalisse (paistab välja ka neto-tootemaksude olematust panusest kasvu). Laiemalt vaadates aeglustus tarbimine siiski kõikide kaubagruppide üleselt. Kuna palgakasv oli teises kvartalis endiselt kiire ja inimeste sissetulekud suurenesid, viitab aeglasem eratarbimise kasv tarbijate kindlustunde halvenemisele ja majanduse jahenemisele. Ka Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse korraldatud uuringust selgus, et inimesed ei tunneta enam oma majandusliku olukorra paranemist.
Teisel poolaastal on oodata majanduskasu veelgi suuremat aeglustumist. Ebamäärasus seoses USA kaubanduspoliitikaga on suurenenud ning oktoobri lõpus ootab ees Brexiti tähtaeg. Majandusaktiivsus meie jaoks olulistel turgudel väheneb ja see tähendab Eesti ettevõtjate jaoks lisaraskusi oma toodangu turustamisel. Siseriiklikult pärsib kiiremat majanduskasvu endiselt aktuaalne tööjõupuudus, ehitusturu jahenemine ja probleemid põlevkivisektoris.
Tweet
