Miks oli eelmise majanduskriisi ajal nii paljudel eestlastel võimalik leida tööd Soomes? Paljuski seetõttu, et Soome ettevõtete seljataga seisavad sealsed pensionifondid. Tulemuseks on stabiilsus, pikem vaade arengus ja kõrgemad palgad. See osa pensionifondide tähtsusest ühiskonnale jääb Eestis praegu tähelepanuta.
Naabrid eeskujuks
Pensionifondide mõte on raha kasvatada, et saaksime suuremaid pensione. Fondidesse kogutav raha aga aitab kogujate elujärge parandada ka juba nüüd – investeerimine kohalikesse ettevõtetesse loob töökohti, tõstab palku ja kasvatab majandust. See tähendab omakorda rohkem maksutulu riigile ja võimalusi pensione tõsta.
Mahtude kasvades ongi Eesti pensionifondid asunud rohkem siinseid ettevõtteid rahastama. LHV fondid osalevad Eestisse ehitatava uue suure piimatööstuse kavandamisel. Omanikel on seljataga aastatepikkune planeerimine, kaasatud on välisinvestor, kaks suurt panka ja PRIA toetus. Viimase mosaiigitükina puudub pikaajaline kaasinvestor. Igas arenenud riigis on selleks kohalik pensioniraha.
Majandusse investeerimise heaks näiteks võib tuua ka Coopi tegevuse. Poeketi kõrvale panga ehitamiseks on ka LHV pensionifondid andnud pikaajalist laenu. Investeeringu tulemusena luuakse uusi töökohti, parandatakse sularaha kättesaadavust maapiirkondades ja luuakse uus koht ettevõtetele laenu saamiseks, et omakorda uusi töökohti luua.
Näiteid on veel. Kui Maaelu Edendamise Sihtasutus on loomas Maaettevõtlusfondi, siis partnerina nähakse just pensionifonde. KredExiga koostöös on pensionifondid viimastel aastatel Eesti ettevõtete kasvuks kättesaadavaks teinud kümneid miljoneid eurosid, millele Euroopa struktuurifondidest on lisatud samas mahus raha.
Struktuurifondid panustavad aga tingimusel, et kohalik investor (pensionifond) osaleb projektis. Järgmisest aastast peaks algama KredExi ja pensionifondide uus ja vähemalt sama suur investeerimisprogramm. Eestis seisavad ees suured investeeringud taristusse, teedesse ja energeetikasse. Väga suurte projektide puhul on fondid ainus kohaliku kapitali allikas. Teine võimalus on kaasata välisinvestoreid.
Kui investeeriksime oma maale sama palju, kui seda teevad Soome pensionifondid, võiksid kohalikud rahapaigutused peagi ulatuda 2 miljardi euroni. Soome ja Rootsi pensionifondid rahastavad oma riigi ettevõtete arengut juba aastakümneid. Ligi poole Hiiumaa suuruse tüki Eesti metsa kokku ostnud Tornator kuulub enamuses Soome pensionifondidele. Selliselt parandavad soomlased oma metsatööstuse varustatust toorainega.
Swedbank elas viimase suure majanduskriisi paljuski üle tänu ettevõtte seljataga seisnud kohalikele pensionisäästudele. Seda rida võiks jätkata pikemalt, kuid muster on üks: pensionifondidest pikaajalise raha kaasamine aitab muuta kohalikke ettevõtteid tugevamaks ja stabiilsemaks.
Eestis tahetakse aga kohaliku kapitali areng järsult läbi lõigata. Samad inimesed, kes varem nägid vajadust suurteks investeeringuteks, võitlevad nüüd, et takistada pensionifondidel investeerida. Säästmist nimetatakse orjuseks. Pensionifondid olla vajalikud vaid lollidele. Ometi ei pea vist keegi soomlasi ja rootslasi orjadeks ja lollideks. Sealsed pensionifondid saavad nende ettevõtteid toetada just seetõttu, et pensioniks kogutakse suures mahus varasid ühiselt kohustuslikus korras. Sellega tugevdatakse majandust ja elamisväärset keskkonda.
Eesti pensionifondide kavandatav lõhkumine ähvardab lõpetada siinsete fondide alles alanud investeerimise kohalikesse ettevõtetesse. Pärast plaanitavat seadusemuudatust ei tea fondid enam, kui palju ja kui kiiresti tuleb kogujatele raha välja maksta. Sellises olukorras pikaajalisi investeeringuid rohkem teha ei saa. Lõigatakse läbi tugi kümnetele tuhandetele töökohtadele, jäävad ära pensionifondide uued investeeringud tööstuste rajamiseks.
Tõenäoliselt ostavad järgmise kriisi ajal Soome ja Rootsi ettevõtted taas ära Eesti parimad ärid, kasutades selleks sealsete pensionifondide tuge. Kõrgema palgaga töökohad jäävad välismaale ja eestlastele jääb rõõm rügada kasumi teenimiseks välismaa ettevõtetele. Seda kasumit kasutatakse välismaal aga kõrgete pensionite maksmiseks. Pole siis ime, et muudatuse tagant tõukajad kardavad Eesti fondide lõhkumise mõjude ausat analüüsi nagu tuld.
Mitu eesmärki korraga
Eesti pensionifondide lõhkumisest parem idee on panna sarnaselt põhjanaabritega ka siinsetes fondides oleva kogujate vara kohaliku majanduse heaks tööle. LHV fondid on seni pakkunud kogujatele 5–6% puhastootlust aastas, leebemad piirangud lubavad edaspidi sihtida oluliselt kõrgemale.
Kui saame investeerida rohkem Eestisse, lööme nii-öelda terve parve kärbseid korraga: suuremad palgad ja pensionid nüüd kohe, fondide suurem tootlus, kõrgemad pensionid tulevikus, aga ka tugevam Eesti majandus.
Artikkel ilmus 31. oktoobril Maalehes.
Romet Enok
LHV pensionifondide fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
