Tallinna börsi kolmanda kvartali tulemuste ülevaade

iStockphoto

Arco Vara (LHV hinnasiht 1,16-1,28 eurot)

Viimati 2017. aasta neljandas kvartalis märkimisväärset käivet näidanud kinnisvara arendusettevõte Arco Vara (ARC1T) on sellest ajast saadik olnud probleemide küüsis. Käesoleva aasta esimeses kvartalis jõudis lõpule Iztok Parkside arendusprojekti ehitustegevus Bulgaarias, kus juba eelmüügi käigus broneeriti 53 korterit (79% kõikidest korteritest). Kuid kortereid ei saa uutele omanikele üle anda, sest Bulgaaria riigiasutused pole suutnud otsustada, et milline sealne avalik asutus omab Iztok Parkside sissesõidutänavaid. Vaidlused Arco Vara ja Bulgaaria avalike asutuste vahel jätkuvad ning ettevõte on kolmandat kvartalit järjest kahjumis, lõpetades aasta viimase kvartali 0,5 miljoni euro suuruse käibe juures 0,2 miljoni eurose kahjumiga.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Arco Vara viimase viie aasta tootlusega siin.

Baltic Horizon Fund (LHV hinnasiht 1,40-1,55 eurot)

Käesoleva aasta jooksul kaasas Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT) täiendavalt 16,5 mln eurot läbi mitteavaliku osakute pakkumise. Emissioonist saadud raha kasutati Leedus asuva North Star ärikeskuse ostmiseks (kogumaksumus 20,7 mln eurot) ning tehing viidi lõpule käesoleva aasta oktoobris.

15. novembril avaldas Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT) enda jooksva aasta kolmanda kvartali finantstulemused, mis osutusid väga tugevaks. BHF-i kolmanda kvartali müügitulu 7,3 miljonit eurot (aastane kasv +56,7%) edestas meie prognoosi 3,6% võrra, samas kui ärikasum suurusjärgus 4,6 miljonit eurot (+47,0%) edestas meie prognoosi 0,1 miljoni euro võrra. Müügitulu ja ärikasum kasvasid aastavõrdluses nii palju tänu 2019. aasta II kvartalis portfelli lisandunud Läti Galerija Centrs kaubanduskeskusele ning ka tänu Duetto II kontoripindade lisandumisele selle aasta jooksul. Tänu oodatust madalamale tulumaksule oli ettevõtte puhaskasum 0,7 miljonit eurot kõrgem meie prognoosist, jõudes kolmandas kvartalis 3,1 miljoni euroni.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Baltic Horizon Fundi tootlusega alates noteerimisest siin.

EfTEN Real Estate Fund III (LHV hinnasiht 17,90-18,80 eurot)

EfTEN Real Estate Fund III (EFT1T) on avalik kinnisvarafond ning selle fondivalitseja on EfTEN Capital AS. Kolmandas kvartalis viis ettevõte lõpuni Tallinnas Tähesaju kaubanduskeskuses asuva Hortese aianduskeskuse arenduse ning ütles, et see peaks hakkama fondile tulu teenima alates 2019. aasta neljandast kvartalist. Aianduskeskusesse tehti 5,5 miljoni euro suurune koguinvesteering, millest kuni 60% finantseeriti laenukapitaliga. Fondi puhasväärtus (NAV) kasvas kvartali jooksul püsivalt ning septembri lõpuks jõudis 14,26 euroni (aastavõrdluses +3,6%).

Fondi kolmanda kvartali käive oli 2,4 mln eurot (LHV prognoos: 2,4 mln eurot), kasvades aastavõrdluses 5,6%. Ettevõtte EBITDA oli 1,9 mln eurot (LHV prognoos: 1,9 mln eurot) ja puhaskasum oli 1,4 mln eurot (LHV prognoos: 1,3 mln eurot), kasvades aastavõrdluses vastavalt 7,1% ja 2,1%. Fondi kohaselt on ta pärast tulumaksukulude mahaarvamist võimeline maksma aktsionäridele netodividendi suuruses 1,9 miljonit eurot (0,46 eurot aktsia kohta, hinna 17,70 eurot juures teeb see dividenditootluseks 2,6%).

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu EfTEN Real Estate Fund III tootlusega alates noteerimisest siin.

Harju Elekter (LHV hinnasiht 4,70-5,00 eurot)

Harju Elekter (HAE1T) on elektriseadmete tootja, mille aktsiad noteeriti Tallinna börsil 1997. aastal. Käesoleva aasta viimase kahe kvartali jooksul on ettevõte suutnud oma käivet ja kasuminäitajaid suurendada. Peamiselt tänu Leedu tütarettevõtte elektriseadmete müügi olulisele kasvule hüppas HAE kogukäive kolmandas kvartalis aastavõrdluses 44,2% 42,3 miljoni euroni. Turgude lõikes on ettevõtte jaoks suurim turg Soome, mis andis kolmandas kvartalis 44,1% kogutuludest. Enim kasvas kvartalis müügitulu Norrast, mille aastavõrdluses kasv oli 257,4% 8,3 miljoni euroni.

III kvartalis kasvas brutokasum aastases võrdluses 81,4% 5,4 miljoni euroni, mis tegi brutomarginaaliks 12,7% (III kv 2018: 10,1%). Tööjõukulud kasvasid aastavõrdluses 6,4% 6,2 miljoni euroni peamiselt kolme faktori tõttu: 1) uute töötajate palkamine, et laiendada tegevust Leedu tütarettevõttes; 2) oskustööliste nõudluse suurenemisest tulenev palgasurve; 3) Soome ja Rootsi, kus tööjõukulud on märgatavalt suuremad, töötajate suurenenud osakaal. Kolmandas kvartalis oli HAE puhaskasum 1,4 miljonit eurot (2018 III kv: 0,0 mln).

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Harju Elektri viimase viie aasta tootlusega siin.

LHV Group

LHV Grupi (LHV1T) jaoks oli kolmas kvartal hea kasvu ja tugevate tulemustega. Kvartali saavutuste hulka kuuluvad: sularahaautomaatide arvu viiekordistamine, aktsiaemissioon summas 25 mln eurot, finantsprognoosi uuendamine, Euromoney parima panga tunnustus jpm. Ühtlasi saavutati kvartali jooksul ka ärimahtude rekordid klientide arvus, laenudes, hoiustes, fondimahtudes ja maksete arvus. Tegemist oli LHV jaoks senimaani parima kvartalitulemusega (arvestades jätkuvat äritegevust).

Ettevõtte kogutulud kasvasid aastavõrdluses 10,1% 18,1 mln euroni, mis andis puhaskasumiks 8 mln eurot (aastavõrdluses 29,6%). Hoiused kasvasid 2,5 miljardi euroni (aastavõrdluses +54,8%), laenud klientidele 1,2 miljardi euroni (+50,1%), fondide maht 1,3 miljardi euroni (+10,2%) ja klientide arv 352 tuhande kliendini (+8,0%). Oluliselt suurenenud ärimahtude tõttu ületab tegelik puhaskasum finantsplaanis olevat puhaskasumit 1,6 miljoni euro võrra.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu LHV Groupi tootlusega alates noteerimisest siin.

Merko Ehitus (LHV hinnasiht 8,70-9,20 eurot)

Merko Ehituse (MRK1T) kolmanda kvartali tulemused näitasid aastases võrdluses väga suurt müügitulu langust ja kasumlikkuse nõrgenemist. Müügitulu vähenes aastavõrdluses 36,2% 73,4 mln euroni, mille peamisteks põhjusteks olid mitmete suurte projektide lõpetamine, üldine turuolukord ja asjaolu, et ettevõte paneb oma peamise fookuse korterite arendusele. Käibe jaotus ehitusteenuste ja kinnisvaraarenduse segmentide vahel oli vastavalt 84,4% ja 15,6%. Riikide lõikes langes müügitulu Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 40,3 miljoni euroni (aastavõrdluses –30,2%), 19,1 miljoni euroni (–53,3%) ja 10,9 miljoni euroni (–29,1%), samas kui müügitulu Norras kasvas 157,8% 3,2 miljoni euroni.

Tundub, et tihe konkurents ja jätkuv ehituse sisendhindade kasv Balti turul kahjustavad ka Merko kasumlikkust. 2019. aasta esimese üheksa kuuga tõusis ehituse hinnaindeks Lätis ja Leedus 4,4% ning Eestis 2%. Ettevõtte tellimuste jääk vähenes aastavõrdluses 36,4% 152,2 miljoni euroni. Kolmandas kvartalis kahanes brutokasum aastavõrdluses 28,9% 6,2 miljoni euroni, mis tegi brutomarginaaliks 8,5% võrreldes 2018. aasta III kvartaliga, mil see oli 7,6%. Puhaskasum vähenes aastavõrdluses 54,8% 2,6 miljoni euroni ning netomarginaal oli 3,5% (III kv 2018: 4,9%).

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Merko Ehituse viimase viie aasta tootlusega siin.

Nordecon (LHV hinnasiht 1,00-1,10 eurot)

Erinevalt Merkost ja Arcost oli Nordeconi (NCN1T) jaoks kolmas kvartal tugeva kasvuga. Kogukäive kasvas kolmandas kvartalis aastavõrdluses 15,9% 71,8 miljoni euroni. Ettevõtte tellimuste jääk kasvas aastavõrdluses 36,6% 196,5 miljoni euroni tänu hoonete segmendi tellimuste jäägi hüppelisele kasvule. Kolmandas kvartalis kasvas Nordeconi brutokasum 26,9% 4,4 miljoni euroni ning netokasum 32,8% 3,3 miljoni euroni.

Olgugi et meil on hea meel näha Nordeconi tellimuste jäägi suurt kasvu, millest tuleneb ka oluline müügitulu kasv ja kasumlikkuse paranemine, on lähiaja väljavaade ehitusettevõtete jaoks Eesti turul jätkuvalt väljakutseid täis, mida põhjustab tihenev konkurents ja kasvavad ehituse sisendhinnad (eriti tööjõukulud).

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Nordeconi viimase viie aasta tootlusega siin.

Tallink Grupp (LHV hinnasiht 1,00-1,10 eurot)

Tallink (TAL1T) lõpetas enda kõrghooaja kvartali positiivsete tulemustega ja rekordilise kasumiga. Kasuminäitajaid vaadates tundub, et Tallinkile osutus jällegi kasulikuks eelmise aasta lõpus hindade fikseerimine suurele osale käesoleva aasta kütusevarudest. Lisaks näib, et ettevõte rakendab täiendavaid kulude kontrolli meetmeid, mille tulemuseks on ärimarginaalide oluline paranemine. 2019. aasta kolmandas kvartalis transportis Tallink 2,97 miljonit reisijat (aastavõrdluses +0,9%), 353 700 autot (+0,4%) ja 93 300 kaubaühikut (–1,7%).

Kogukäive kasvas aastavõrdluses 1,5% 287,8 miljoni euroni (sh kasvas vaid restoranide ja poodide segment 6,1%, mis rohkem kui kattis ära teiste segmentide, peale prahtimissegmendi, tulude aastavõrdluses languse). Ettevõtte võrreldav ärikasum (mitte arvestades IFRS 16 mõju) oli kolmandas kvartalis 58,8 miljonit eurot, kasvades aastaga 14,7% ja tõstes ärikasumimarginaali 2,3 protsendipunkti võrra 20,4% peale. Puhaskasum kasvas aastavõrdluses 18,5% 54,6 miljoni euroni, mis on ettevõtte jaoks uus kvartaalne rekord.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Tallinki viimase viie aasta tootlusega siin.

Tallinna Kaubamaja Grupp (LHV hinnasiht 8,10-9,00 eurot)

Alati esimesena oma finantsaruandeid avalikustava Tallinna Kaubamaja (TKM1T) jaoks oli kolmas kvartal väga edukas. Ettevõte suutis kõikides segmentides, peale jalatsite segmendi, müügitulu aastavõrdluses kasvatada, tuues III kvartali kogutuluks 179,9 mln eurot (aastane kasv 8,3%). Kusjuures väga märkimisväärset kasvu näitas automüügi segment, mille käive kasvas aastavõrdluses 24% 34,9 mln euroni. Kokku müüdi kvartalis 1578 autot, mida on aastavõrdluses 29,1% rohkem (2018 III kv: 1222 autot). Brutokasum kasvas aastavõrdluses 7,7% 45,9 mln euroni ja puhaskasum kasvas 10,4% 10,9 mln euroni.

Ehkki TKM-i III kvartali tulemused olid ootustest tugevamad, on meie arvates ettevõte jätkuvalt tundlik üldiste makroarengute suhtes Eestis, eriti mis puudutab ettevõtte kaubamajade ja autode segmente. Seega arvestades Eesti majanduskasvu eeldatavat aeglustumist alates 2020. aastast, hoiame ettevõtte suhtes keskpikas perspektiivis ettevaatlikku hoiakut, oodates TKM-i tulude väiksemat kasvu ja madalamaid marginaale järgmisel aastal.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Tallinna Kaubamaja viimase viie aasta tootlusega siin.

Tallinna Sadam (LHV hinnasiht 2,10-2,30 eurot)

Tallinna Sadama (TSM1T) kolmanda kvartali tulemused jäid aastavõrdluses üpriski samale tasemele. Segmentide lõikes langes oluliselt kaubasadamate segment (aastavõrdluses –7,5%), kuid teiste segmentide kasv suutis selle languse ära tasakaalustada ­– kogukäive kasvas aastavõrdluses 0,7% 39,2 mln euroni. Sadamaid läbinud reisijate arv kasvas kolmandas kvartalis 3,5% 3,6 mln reisijani, kuid kaubaühikud langesid 22,1% 4,3 mln tonnini. Puhaskasum näitas kolmandas kvartalis aastavõrdluses väikest langust (–1,8%) 17,7 mln euroni.

Juhatus kinnitas, et suuremaid kõrvalekaldeid eelarvest ei ole toimunud ning ettevõte peaks olema suuteline kinni pidama oma dividendipoliitikast makstes osanikele vähemalt 30 miljonit eurot dividendi. Kokkuvõttes näeme Tallinna Sadama teise kvartali tulemusi neutraalsetena, mis toetavad meie positiivset hoiakut ettevõtte suhtes. Edasi vaadates näeme, et peamised lähiaja riskid on seotud vedellastide mahtude jätkuva volatiilsusega. Teisest küljest loodame näha reisijate arvu edasist paranemist järgmistes kvartalites.

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Tallinna Sadama tootlusega alates noteerimisest siin.

Tallinna Vesi (LHV hinnasiht 10,50-11,50 eurot)

Möödunud kvartali jooksul lõppes aastaid kestnud kohtusaaga Tallinna Vee (TVEAT) ja Konkurentsiameti vahel. Lõpptulemusena Tallinna Vee kaebust hindade osas ei rahuldatud mitte üheski kohtuastmes ning Tallinna Vesi kehtestas uued veetariifid, mille ka Konkurentsiamet 18. oktoobril heaks kiitis. Uute tariifide kohaselt langeb Tallinna eraklientide vee ja reovee kogutariif 26,6% 1,27 euroni kuupmeetri kohta ning äriklientide vastav baastariif langeb 14,5% 3,43 euroni kuupmeetri kohta. Eeldatavasti põhjustab uus tariif tulude ja EBITDA vähenemise umbes 10 miljoni euro võrra 2020. aastal võrreldes selle aastaga.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis suutis Tallinna Vesi hoida oma käibenumbrit eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes täpselt samal tasemel, kuid kasuminäitajad mõnevõrra paranesid. Ettevõtte brutokasum kasvas aastavõrdluses 3,8% 8,9 miljoni euroni, samas kui netokasum kasvas 2,7% 7,3 miljoni euroni. Vastavad marginaalid olid 54,1% ja 44,5% (2018 III kv: 52,1% ja 43,3%).

Allikas: Nasdaq Baltic. Tutvu Tallinna Vee viimase viie aasta tootlusega siin.

 

Tutvu täispikkade analüüsidega Balti analüüsikeskkonnas.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tweet