iStockphoto
Võitlus kliimasoojenemise vastu on olnud aktuaalne aastakümneid, kaasates ökoloogilise jalajälje vähendamisse järjest rohkem osalejaid. Olulise teemana on see tõusetunud ettevõtetes nõukogu laual, aga ka investeerimises. Kuid kas investorina planeedist ja sotsiaalsetest küsimustest hoolides võiksime saada ka rohkem premeeritud?
Jätkusuutliku investeerimisega seotud toodete populaarsusest annab hästi aimu seik, et kui oktoobri keskpaiga seisuga oli tänavu üleilmselt aktsiafondidest välja voolanud netos 225 miljardit dollarit, siis ESG fondid (environmental, social and corporate governance) on meelitanud juurde üle 35 miljardi dollari uut raha, näidates positiivset kasvu 42 nädalat järjest. Oktoobri seisuga oli ESG aktsiafondide maht kasvanud 560 miljardi dollarini (u 200 miljardit 2010. aastal), millele lisandub sama temaatikaga u 400 miljardi dollari väärtuses võlakirjade ning muu allokatsiooniga fonde.
Kuna ESG standardid oma maailmas erinevaid, on täpset varade mahtu keeruline öelda. Suvel hindas The Global Sustainable Investment Alliance näiteks ESG varade mahuks maailmas 31 triljonit, JPMorgani sõnul on aga nõuetele tõeliselt vastavaid investeeringuid tegelikult 3 triljoni dollari väärtuses.
ESG nõuete järgimisel oodatakse ettevõttelt kolme olulise küsimuse adresseerimist. Keskkonna kriteeriumite all võib näiteks käsitleda energiatarbimist, loodusvarade säästmist, loomade kohtlemist jne. Sotsiaalsetes küsimustes vaadatakse, milliseid tingimusi pakub ettevõte oma töötajatele, kuidas panustatakse ühiskonda ja kas ärisuhted teiste firmadega põhinevad samasugustel väärtushinnangutel. Akronüümi viimase tähe taga peitub hea ärijuhtimise tava ehk raamatupidamise läbipaistvus, aktsionäride võrdne kohtlemine, huvide konflikti puudumine ning juhtide kompenseerimise praktika.
Kui palju oleks aga investoritele portfellis rohelisema ja sotsiaalselt vastutustundlikuma hoiaku juurutamine lisatootlust pakkunud? Tuleb välja, et siiani poleks see kasu toonud, pigem vastupidi. Mais leidis JPMorgan, et vaid kliimamuutustele keskendunud aktsiafondid on viimase kümne aasta jooksul jäänud üleilmsele aktsiaturule alla keskmiselt 5% aastas.
Samasuguse trendi tulevikku ekstrapoleerimine poleks tõenäoliselt korrektne, sest see temaatika saab aasta-aastalt aina suuremat tähelepanu ja võib-olla hakkab turg kahe muidu sarnaste näitajatega ettevõtete puhul omistama kõrgemat valuatsiooni preemiat firmale, kelle ESG profiil on parem. Sellisel juhul kasvaksid keskkonnaalased, sotsiaalsed ja head ärijuhtimise tava puuduvad tegurid liiga oluliseks, et ignoreerida ning oma tegevust peaksid kriteeriumitega rohkem kooskõlla viima ka need firmad, kes varasemalt on sellesse liiga kergekäeliselt suhtunud.
ESG lisamine investeerimisstrateegiasse ei tähenda seda, et välja peaks hakkama sõeluma fonde või üksikettevõtteid, kes sellele väga tugevalt panustavad, vaid läheneda saab ka märksa lihtsamalt läbi tuttavate indeksite. Näiteks on loodud S&P 500 ESG indeks ning Stoxx Europe 600 ESG-X, ent mõlema baasil on SPDR toonud börsil kaubeldava fondi turule alles loetud nädalad tagasi ja seetõttu käibed on veel väga madalad.
Ehkki S&P 500 ESG indeksist on välja visatud tubaka- ja relvatootjad ning teised madala ESG nõuete täitmise näitajaga firmad (2018.a lõpu seisuga ühtekokku 154 ettevõtet ehk 23,4% S&P 500 indeksi turukapitalisatsioonist), siis sellele vaatamata üritab ESG indeks matkida võimalikult väikese erinevusega S&P 500 indeksi muutust. Käesoleval aastal on S&P 500 indeks saavutanud 17. detsembri seisuga 27,35% tootluse, samas kui S&P 500 ESG indeks on tõusnud 29,0%. Ka Stoxx 600 puhul ei tekita ESG filter statistiliselt olulist tootluse erinevust.
Seega kui ESG ETFid muutuvad populaarsemaks, käibed suurenevad ja tootluste erinevus pole märkimisväärne, siis miks mitte eelistada tuntud indeksite puhul siis juba seda versiooni, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg ning suurem sotsiaalne vastutustundlikkus.
S&P 500 ja S&P 500 ESG indeksite tootlused alates 2019. aasta algusest (%). Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
