LHV
Lõppenud aasta oli maailmamajandusele raske, sest majanduse kasvutempo aeglustus ja protektsionistlike ideede levik põhjustas ettevõtjates ebakindlust tuleviku suunatud investeeringute tegemisel. Aasta lõpp tõi natuke helgemaid noote – USA ja Hiina jõudsid osalisele kokkuleppele kaubandusvaidluse osas ja äsja valitud UK parlament kinnitas Brexiti jõustumise jaanuari lõpus. Lisaks näitasid majanduse ennakindikaatorid, et pessimismi levik Saksamaa tööstussektoris on pidurdunud ja ehk on sellega kõige keerulisem aeg läbi saamas. Globaalse majandustsükli langusfaasi põhjaks prognoositi tänavuse aasta esimest kvartalit, sealt edasi oleks taas olnud põhjust olla optimistlikum.
Uus aasta tuli aga pauguga kui esmalt lasi USA droonirünnaku käigus surmata Iraani kõrgema astme kindrali ja luurejuhi. Turud reageerisid sellele üllatavalt vaoshoitult, vaid nafta hind kõikus nädala jooksul kümmekond protsenti siia-sinna tulenevalt president Trumpi säutsudest ja Iraani vastumeetmetest. Jaanuari teise poole meediakajastuse on aga täielikult hõivanud koroonaviiruse puhang Hiinas, mis on hakanud tasapisi levima ka teistesse riikidesse ja nõudnud tänaseks juba rohkem kui sada inimelu.
Sedapuhku on rohkem põhjust rääkida ka haiguspuhangu majanduslikest mõjudest. Mitmed riigid on peatanud transpordiühenduse Hiinaga ning kohalikud võimud on lukustanud ligikaudu 50 miljonit elanikku karantiini, mis tähendab et neil ei ole lubatud linnadest lahkuda ning ka liikumine erinevate linnaosade vahel on raskendatud. Hiina uue aasta pidustused on katkestatud, kuid nö punaseid pühasid on pikendatud rohkem kui nädala võrra. Mitmed tehased on teatanud ajutisest töö peatamisest veelgi pikemaks ajaks ja hakanud oma töötajaid piirkonnast evakueerima.
Hiina uue aasta pidustuste ajal kulutasid tarbijad möödunud aastal rohkem kui triljon jüaani ehk ligikaudu 130 miljardit eurot, mis sel aastal jääb suures osas tegemata. Paljudes tehastes on tootmine nädalateks seiskunud ja seetõttu on nii riigisisesed kui rahvusvahelised tarneahelad halvatud. Hiina tehastest tuleb ligikaudu viiendik kogu maailma tööstustoodangust ja see on omakorda sisendiks paljudele tööstusettevõtetele üle maailma. Pikemaajalised tõrked Hiina tehaste töös võivad seetõttu pidurdada tootmist ka kõikjal mujal maailmas. Kohalike analüütikute hinnangul võib praegune viirusepuhang kärpida Hiina esimese kvartali majanduskasvu 0,5-2 protsendipunkti võrra, sõltuvalt sellest kui kiiresti viiruse levikut suudetakse peatada. Arvestades, et Hiina annab globaalsest kogutoodangust ligikaudu 15%, on tegemist märkimisväärse tagasilöögiga kogu maailmamajandusele.
Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni neljapäeval vastu võetud otsus, et koroonaviiruse leviku näol on tegemist rahvusvahelise hädaolukorraga, toidab ilmselt rahvusvaheliste investorite hirme ja suunab neid investeeringuid pigem edasi lükkama. Nafta hind on maailmaturul viimase nädala jooksul odavnenud juba ligikaudu 10%, samamoodi on käitunud ka baasmetallide hinnad. Kardetakse, et viiruspuhangu jätkudes väheneb nõudlus toormete järele veelgi ning hinnad langevad edasi. Reisimise ja kaubavahetuse vähenemise tõttu on ka mitmete transpordi-, turismi- ja luksuskaupade ettevõtete aktsiad odavnenud. Kulla hind on nö turvasadamana (safe haven) paar protsendipunkti kerkinud.
Mõeldes uuesti hinnangule, mille kohaselt prognoositi globaalse majandustsükli langusfaasi põhjaks selle aasta esimest kvartalit, võime tõdeda, et siiamaani on ajaline raamistik paigas püsinud – lihtsalt tsükli põhi tuleb kindlasti madalam ehk maailmamajanduse kasv esimeses kvartalis aeglasem kui seni arvati. Kui viiruse levikule suudetakse peatselt lõpp teha, siis ei ole välistatud, et teisest kvartalist võib hakata oodatud uus tõusmine. Paraku on selliste pandeemiate mõju inimeste otsustele pahatihti pikema ulatusega kui oleks võibolla ratsionaalne. Seega on üsna tõenäoline, et isegi peatse vaktsiini väljatöötamise ja viiruse leviku peatamise korral jäävad pessimistlikud meeleolud maailmamajanduses tervikuna domineerima ka järgmis(t)es kvartali(te)s.
Tweet
