Aku Sorainen. Allikas: Sorainen
26. veebruaril tõdes Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos advokaadibüroo SORAINEN asutaja ja vanempartner Aku Sorainen, et pealkirjas esitatud küsimust on tema Eesti sõbrad seoses siinse pensionireformiga küsinud viimastel kuudel korduvalt. Järgneb tema selgitav vastus.
Nii Soomes kui ka Eestis sündimus väheneb ja samas inimesed elavad kauem. Eestis töötab hetkel 2,2 ja Soomes 2 inimest ühe pensionäri kohta. Prognooside järgi on aastal 2060 Eestis ainult 1,6 ja Soomes 1,3 töötavat inimest ühe pensionäri kohta.
Kui Eestis on eesmärk, et pensionär saaks 40% keskmisest netopalgast, siis aastal 2060 peaks ühe töötava keskmist palka saava inimese palgast 25% minema pensionäride ülalpidamiseks. Soomes on eesmärgiks, et pensionär saaks umbes 50% oma keskmisest palgast ja seal peaks ühe töötava inimese keskmisest palgast aastal 2060 minema 38% pensionäridele.
Nii Soomes kui ka Eestis on pensionisüsteemi ees seisvaid riske maandatud kahe meetmega. Esimene on sotsiaalmaksust makstav I samba pension, mida Soomes kutsutakse „rahvapensioniks“. Selle eesmärk on tagada pensionärile elamisväärne elu üleval pool vaesuspiiri. Teine meede on II samba pension, mida Soomes kutsutakse „tööpensioniks“. See peab tagama elatustaseme, millega pensionär oli harjunud siis, kui ta veel töötas.
II samba pensionifond on täna kohustuslik nii Soomes kui hetkel veel ka Eestis. Soomes ei tuleks kõne allagi aastast 1962 kehtinud II pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ehk kaotamine, sest süsteem töötab laitmatult ja sellel on ülioluline osa Soome majanduses. Sellest maksti eelmisel aastal keskmiselt 1540 euro suurust tööpensioni kuus (keskmine kogupension oli Soomes möödunud aastal 1680 eurot).
Soome sammas – 190 miljardit eurot
Praegu on Soomes II pensionisamba vara väärtus 190 miljardit eurot ehk 80% Soome sisetoodangu koguproduktist (üle 70 000 euro iga töötava inimese kohta). Nendest varadest 50% on investeeritud aktsiatesse, 30% võlakirjadesse ja 10% kinnisvarasse. 25% ehk 47 miljardit eurot on investeeritud Soome. See on koguni 20% Soome sisemajanduse koguproduktist! Ülejäänust on 20% investeeritud mujale Euroopa Liitu ja 55% väljapoole EL-i selleks, et maandada riske.
Soomes on pensionifondid kõige olulisemad institutsionaalsed investorid. Pensionifondid omavad suurel hulgal ärikinnisvara, korterelamuid, metsa ja muidugi börsifirmade aktsiaid, firmade ja riigi võlakirju. Lisaks on pensionifondid omakorda investorid fondides, mis investeerivad Soomes start-up sektori ettevõtetesse.
Keskmine tootlus II pensioni samba varadele on Soomes olnud umbes 5% viimasel viiel aastal (v.a 2018, kui varade väärtus langes 2%). Muidugi võtavad fondihaldurid ka tasu tehtud töö eest. Aastal 2018 oli administreerimiskulu 0,25% fondi varadest.
Eesti sammas – 5 miljardit eurot
Eesti II pensionisammas loodi alles 2000. aastate alguses ja möödunud aasta lõpuks on varade hulk umbes 5 miljardit eurot. See on umbes 19% sisetoodangu koguproduktist ehk peaks kasvama veel neli korda, et olla proportsionaalselt sama suur kui Soomes.
Eesti II pensionisamba varadest on investeeritud Eesti majandusse praegu ainult 17%, ehk 760 miljonit eurot. Kui seaksime sama eesmärgi nagu Soome, siis peaks see summa jõudma 25%ni 20 miljardist eurost ehk 5 miljardi euroni. Sellisel summal oleks väga suur mõju Eesti majandusele. Ei või unustada, et EL-i toetused Eestile vähenevad pidevalt ja juba palju varem kui aastal 2060 saab Eesti netomaksjaks EL-i eelarvesse. Seega on EL-i rahavood nagunii vaja asendada muude investeeringutega.
Eesti Pank soovitab novembris ilmunud analüüsis säilitada II pensionisamba kohustuslikuna. Sama soovitavad ka OECD, Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond. Kõik näevad samas kahte nõrka kohta. Üks on fondihaldurite kõrged tasud ja teine on seotud sellega, et fondide investeerimisvõimalused on olnud väga reguleeritud (s.t piiratud), mis muuhulgas ei ole võimaldanud investeerida piisavalt Eestisse. Viimastel aastatel on fondihaldurite tasusid alandatud ja piiranguid vähendatud. See on toonud Eestisse investeeritud summade olulise kasvu. Tegelda tuleks nimetatud kahe nõrkuse jätkuva parandamisega, mitte II samba vabatahtlikuks muutmisega.
Miks kohustuslik on parem?
Miks kõik asjatundlikud organisatsioonid soovitavad, et II sammas säiliks kohustuslikuna? Põhjuseid on vähemalt kaks. Esiteks ei kipu inimesed vabatahtlikult piisavalt oma vanaduspõlve jaoks säästma. Eesti Pank peab uuringule tuginedes tõenäoliseks, et kogumise vabatahtlikuks muutmisel enamus inimesi eelistavad suunata kogu raha tarbimisse. See on igati inimlik käitumismuster, aga ei aita kindlustada samade inimeste tulevikku. Teiseks on eestlased võrreldes teiste Euroopa riikidega konservatiivsed ja riskikartlikud. Täna seisab umbes 93% eestlaste säästudest pangaarvel, oma raha ei investeerita.
Riigikogu otsus, et II sammas muudetakse vabatahtlikuks ja inimesed saavad võimaluse võtta raha fondidest välja, on lühinägelik ja mõistusevastane. Eesti majandus on väike ja vähelikviidne. Eestisse ei ole mõtet investeerida lühiajaliselt. Kui tulevikus sunnitakse II pensionisamba fonde tegema lühiajalisi investeeringuid, et tagada likviidsus ning võime maksta kogutud raha inimestele tagasi kohe tema soovi ilmnedes, siis see raha ei tule enam Eestisse meie majandust turgutama, vaid siia paigutatud 760 miljonit eurot pigem lahkub Eestist.
Kapitali lahkumine võib olla hävitav kohalike kapitaliturgude jaoks. Pensionifondide lahkumine Eesti kapitaliturgudelt pidurdab omakorda ka teiste välisinvestorite huvi investeerida Eestisse, kuna kohalikke institutsionaalseid investoreid pole enam võimalik võtta kaasinvestoriteks nagu mujal maailmas. Sel juhul võimegi jääda unistama uutest edukatest idufirmadest nagu Skyped, Boltid, Transferwised ja Playtechid. Kui kohalik kapitaliturg ei suuda pakkuda kasvukapitali, siis jääb unistuseks ka suuremate firmade börsiletulek.
Loodan, et riigikogu võtab arvesse eelmärgitud mõjusid majandusele ega piirdu ainult lühiajalise poliitilise kasu taotlemisega. Vastasel juhul pean oma Eesti sõpradele vastama, et Eesti valitsus tegi oma kõige suurema poliitilise eksimuse nende 27. aasta jooksul, mil mina olen siin elanud.
Ülaltoodu on minu isiklik arvamus ja seda pole keegi meie büroo klientidest tellinud, ehkki meie büroo advokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter nõustavad FinanceEstonia MTÜd samal teemal.
Tweet
