LHV
Andsime tuntud Eesti väikeinvestoritest blogijatele lähteülesande koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Uuendame portfellide seisu kord kvartalis ja vaatame kuidas neil läinud on. Võistlustulle astus ka Äripäeva väljamõeldud tegelane Investor Toomas.
Ülesanne on sedavõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuleb portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks.
Investor Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud tegelane. Tema käsutuses on reaalne raha, mida hakati 2002. aasta algusest investeerima aktsiaturgudele. Investor Toomase investeerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus. Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema algselt sisse pandudud 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.
Investor Toomas tegi järgmise valiku:
Hiina ettevõtted 100% (XCHA)
Kui sooviksin igal kuul 115 eurot palgast säästes kasvatada raha LHV Kasvukontol, siis milliseid fonde ma valiksin, küsis minu käest LHV Pank.
Vastust otsides jäi mulle silma üks piirkond, mille aktsiatel on kõvasti tõusuruumi ja kus mul siiamaani investeeringuid veel pole.
Räägin Hiinast. Miks just Hiina, mis on maailma kõige vihatum koroonaviiruse kants ja mille aktsiad said pealekauba veel kaubandussõja aastail korralikult räsida? Ja üldse, kaubandussõda pole veel otsaski... Kohe seletan.
Uurimistööd tehes selgus, et juba eelmisel aastal on hiinlased teinud ettevõtetele kasulikke otsuseid, et oma majandust elavdada, ja nende otsuste mõju hakkab vaikselt ilmnema sellel aastal, kuigi Hiina suurettevõtete aktsiad hakkasid tõusma juba eelmisel aastal, kui kaubandussõda oli veel täies hoos. See oli esimene märk sellest, et ehk peaks Hiina poole vaatama hakkama. Mul tekkis küsimus, et mis sellist optimismi on põhjustanud.
Asja uurides pidin meenutama vana head investoritõde, et 95% informatsioonist on investorile kasutu, tuleb leida üles see 5%, mis on oluline ja näitab tuleviku võimalikku suundumust. Silma jäid mulle mitu sammu, mida on teinud Hiina valitsus ja keskpank.
Keskpank laskis raha vabaks ja alandas intressi
Hiinlaste keskpank, mis kannab loosunglikku nime People's bank of China (lühendiga PBOC), teeb üsna sarnaseid asju nagu USA keskpank Föderaalreserv (FED). Nimelt viib ellu rahapoliitikat mitme tavapärase meetmega.
Et majandust ergutada, on ühena sammudest ette võetud kommertspankade kohustuslike reservinõuete vähendamine. Asja mõte on saada majandusse ringlema rohkem raha ehk kui pankadel väheneb reservis hoitava raha maht, siis ülejäänud raha saavad nad ettevõtetele välja laenata. Reservi vähendamist on Hiina keskpank teinud juba alates eelmise aasta teisest poolest. Septembris näiteks vabanes tänu sellele 126 miljardit dollarit Hiina majandusse ringlema ja detsembri teises pooles juhtus sama, vabastades veel 114,9 miljardit.
Teiseks alandas keskpank hiljuti intressimäära, mis on muutmata olnud aastast 2015. Kui enne oli nn peamine võrdlusindeks (benchmark lending rate) Hiinas 4,35%, siis nüüd on see 4,15% ja käesoleval aastal plaanib keskpank seda veelgi allapoole tuua. Nagu teame, on intresside alandamisel suurepärane mõju aktsiaturgudele.
Kolmanda sammuna lubas Hiina keskpank kohalikel omavalitsustel hakata laenu võtma infrastruktuuri väljaarendamiseks, andes neile õiguse väljastada vastavaid võlakirju. Nii et kui koroonapuhang lahtub, läheb suureks ehitusralliks.
Ja Hiina valitsus ise on 2019. aastal kärpinud tulumaksu määrasid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Mäletan veel eredalt, kui hästi mõjus sama samm USA aktsiaturgudele pärast president Donald Trumpi algatatud maksukärpeid. Terve 2017. aasta börs tõusis. Maksumuudatused on pika vinnaga, seega kui eelmisel aastal muutus tehti, siis mõju hakkab saabuma sel aastal.
Aga kaubandussõda ja koroonaviirus?
Nii USA kui ka Hiina on avaldanud optimismi lõplike kokkulepete sõlmimiseks ja üht-teist on ka tehtud, seega on lootust rahu saabumisele sel aastal. Tänu kaubandussõjale olid Hiina aktsiad viimasel ajal korralikult mutta tambitud, mis tähendab, et kui pilved hajumas, on neil korralik kasvupotentsiaal tänu muude juba kirjeldatud majanduse turgutamise meedete toel, mis kokku annavad ligi 1 triljoni USA dollari väärtuses raha Hiina majandusse juurde. Tegelikult oli Hiina suurimate ettevõtete puhul optimismi kasvu näha juba 2019. aastal, kuigi siis käis veel kaubandussõda.
Pika uusaastapuhkuse ja koroonaviiruse tõttu saavad kindlasti pihta Hiina ettevõtete esimese kvartali tulemused. Samas tundub Hiinas olevat haiguse kõrgpunkt möödas, see on rippunud kivina aktsiate küljes. Hiina aktsiad on vihatud ja odavad, kuniks koroonaviirusele on lõplikult punkt pandud.
Valisin fondiks CSI300 indeksit järgiva fondi
Niisiis vaadates kasvukonto valikus olevaid fonde, otsustasin valida Xtrackers CSI300 Swap UCITS ETF 1C (sümboliga XCHA), mis järgib CSI300 indeksi tootlust ja kajastab Shanghai ja Shenzeni börsil noteeritud 300 suurima ettevõtte aktsiaid. Indeksit kohandatakse iga 6 kuu tagant. Fond kaupleb eurodes Saksamaa börsil.
2019. aasta teisel poolel hakkas indeksifondi väärtus kasvama kaubandussõja mõjude vähenemise ootuses. Koroonaviiruse tõttu kukkus indeks 20. jaanuaril tugevalt, jätkates langust kahe nädala jooksul, ja taastus. Järgmine kukkumine oli eelmise nädala börsipaanika ajal, kuid nüüd oli S&P 500 kord sügavamale langeda. Tundub nii, et Hiina börside käitumine koroonaviiruse ajal on nüüd heaks indikaatoriks, mis hakkab juhtuma muude riikide börsidel, kui koroonaviirus levib.
Kindlasti on Hiina fond tunduvalt volatiilsem, kui näiteks mõni USA või kogu maailma fond, sest juba poliitiliselt on Hiina ettearvamatu. Samas näen majandusandmetest, et endine tööstussektorimaa Hiina on muutumas teenindussektorimaaks, mille SKPst moodustab juba pea poole teenindussektor. Kui nüüd ka koroonaviirusele lahendus leitakse, on seal kasvuruumi USAst rohkemgi, arvestades seda, et Hiina SKP kasvab mitu korda kiiremini kui USA majandus.
Tegin otsuse, et see fond jääb ainukeseks kasvukonto fondiks ehk teoreetiliselt panin kõik oma munad ühte korvi. Mulle ei meeldi idee jagada raha mitme sealse fondi vahel, kuna investeeringut müües on seal teenustasu 11 eurot + 0,3% iga instrumendi kohta, välja arvatud LHV enda fondidel, millel kehtib müügil 1% suurune tehingutasu. Olen varem kaalunud mõne üksiku Hiina aktsia ostu, kuid pole sinnani veel jõudnud. Nüüd aga hakkan läbi selle fondi kätt Hiina pulsil hoidma ja kes teab, ehk paigutan sellesse fondi edaspidi ka Kasvukonto-välist raha, samas ei taha ma ka fondide osakaalu oma portfellis liiga suureks ajada. Jumet sel mõttel igal juhul on.
Et LHV lubas anda iga kvartal ülevaate minu ja teiste investorite teoreetilistest portfellidest, saab see olema põnev võistlus, mida jään huviga jälgima. Loomulikult loodan tulla ise võitjaks ja kümne aasta pärast juua šampanjat LHV panga kulul.
Investor Toomasel on pakkumine LHV Kasvukonto klientidele – loe Äripäeva 2 nädalat tasuta. Täpsemalt https://pood.aripaev.ee/lhvkasvukonto
Loe ka, millised portfellid panid kokku:
Märten Kress ja Jaak Roosaare
Taavi Pertman ja Marko Oolo
Rahakratt ja Tauri Alas
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
