Kui 2019. aasta oli aktsiaturgudel ettevõtete kasumite stagnatsioonist hoolimata üle ootuste positiivne, siis tänavu võib kasumite kasv valmistada taas pettumuse. Rahvusvaheline kaubandus oli paigalseisus juba enne koroonaviiruse levikut ja ka üleilmsele majandusele prognoositi kasvu mõningast pidurdumist.
Jaanuari tagasihoidlikumatele taandumistele järgnes aktsiaturgudel veebruaris suurem müügilaine: kuu teises pooles hakkas koroonaviiruse levik väljapoole Hiinat järsult jahutama turuosaliste majandusoptimismi. Kapital, mis oli eelmisel aastal keskpankade lõdva rahapoliitika stimuleerimisvõime usus liikunud aktsiatesse, otsis nüüd korraga väljapääsu, sest ega keskpangad saa lahendada viirusest tingitud probleeme.
Euroopa ettevõtete aktsiaid koondav Stoxx 600 indeks kukkus uue majanduslanguse hirmus 8,5% ja USA suurimaid ettevõtteid hõlmav S&P 500 indeks kaotas väärtusest 8,4% (eurodes mõõdetuna 7,7%). Kuna oleme pensionivara juhtides eelistanud viimastel aastatel hoida aktsiariski väiksena ja keskendunud tootlust otsides börsivälistele tehingutele, kajastus aktsiaturgude kukkumine LHV pensionifondide osakute väärtuses tunduvalt tagasihoidlikumalt. Seda, kuidas Eesti pensionifondidel on turu languse ajal läinud, võib igaüks vaadata täpsemalt Pensionikeskuse lehelt (https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/).
Musta luige asemel valge luik?
17. veebruaril Project Syndicate’is avaldatud artiklis (loe siit https://www.project-syndicate.org/commentary/white-swan-risks-2020-by-nouriel-roubini-2020-02) kirjeldas Nouriel Roubini riske, mis ilmselgelt eksisteerivad, kui mida investorid pea teadlikult eiravad. Ta nimetas neid riske valgeteks luikedeks vastandina Nassim Nicholas Talebi kirjeldatud nn mustadele luikedele, st sündmustele ja riskidele, mida me ei oska või suuda isegi ette kujutada.
Minule on juba pikemat aega tundunud, et investorid loodavad, et keskpangad tagavad neile riskivaba ja õitsva tuleviku sõltumata sellest, kas majandus kasvab ja ettevõtted toodavad kasumit. Selle aasta algus võib olla nagu äratuskella helin, mis toob meid unenägude maailmast välja: tegelikult on võimatu lõputult kulutada ja võlgu elada.
LHV pensionifondid on seetõttu endiselt positsioneeritud lähituleviku väljavaate suhtes ettevaatlikult. Me keskendume erakapitaliinvesteeringutele, Baltikumi ärikinnisvarale ja finantseerimisprojektidele.
Aktsiaturu langust kasutasime veebruaris kullale avatud positsioonide suurendamiseks. Võtame seda kui kindlustuspoliisi keskkonnas, kus keskpangad ja valitsused üritavad inflatsiooni kiirendada ning reaalintressid võivad jäävad pikemaks ajaks negatiivseks.
Kuid nii nagu meeleolu kipub aktsiaturgudel aeg-ajalt liiga ülemeelikuks muutuma, võivad ootamatud negatiivsed sündmused tingida ühel hetkel ka vastupidise olukorra. Fondide positsioonid annavad kõrge reitinguga lühiajalistes võlakirjades piisavalt palju likviidust, et saaksime aktsiaturgude edasise languse korral tekkivatest atraktiivsetest võimalustest kinni haarata.
Pöörame fonde suurema tootluse suunas
2018. aasta detsembris vastuvõetud investeerimisfondide seadusest tulenevalt on LHV viimase aasta jooksul pensionifondide investeerimisstrateegiaid mõnevõrra korrigeerinud. Seejuures oleme püüdnud arvestada, et fondide omavahelised võrreldavad riskitasemed ei muutuks.
Kui minevikus järgisid LHV pensionifondid sarnast investeerimisstrateegiat ja erinesid üksteisest ainult riskitaseme poolest, siis viimase aasta jooksul oleme kujundanud oma pensionifondide strateegiaid ümber sedasi, et fondidel M, L ja XL oleks võimalik peaaegu täielikult vältida praegu negatiivset tootlust pakkuvaid võlakirju. Sellest segmendist oleme aeglaselt väljumas ja ka veebruaris kasutasime börsivõlakirjade edasist hinnatõusu müümiseks.
Pensionifond M on keskendunud suure tootlusega võlakirjadele ja kassavoogu tootvale kinnisvarale. Seejuures on tähelepanu suunatud eelkõige kohalikule turule. Pensionifond XL on pühendunud rahvusvahelistele turgudele, kus me eelistame praegu valikuliselt erakapitalifonde, kuid oleme valmis investeerima ka likviidsetesse varadesse juhul, kui hinnatase peaks muutuma huvitavamaks. LHV suurim pensionifond L on aktiivne nii kohalikul turul kui ka rahvusvahelistel turgudel, kombineerides fondide M ja XL strateegiat.
Alates 2019. aasta sügisest võiksid need kolm fondi paigutada sisuliselt kogu vara aktsiatesse ja kinnisvarasse.
LHV kõige väiksema riskiga pensionifondi XS investeeringud on 90% ulatuses piiratud ainult investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadega ja 10% fondi väärtusest võime investeerida kinnisvarasse, sellega seotud väärtpaberitesse või riskantsematesse võlakirjadesse. Varem üksnes võlakirjadesse investeerinud pensionifondis S võib nüüdsest olla aktsiariski kandvate investeeringute osakaal kuni 25% ning tehtavatel võlakirjainvesteeringutel puuduvad reitingupiirangud.
Me oleme LHV-s veendunud, et investeeringu väärtuse pikaajaline kasv sõltub eelkõige projekti või ettevõtte pakutavast kassavoost. Ettevõtted, mis on kasumlikud ja mille kasumi teenimise võime on püsivam, peavad keerulistes oludes paremini vastu kui nõrgema kassavooga ettevõtted, mis sõltuvad võlausaldajate usaldusest ja ka meeleolust.
Oleme võtnud sihiks lüüa valitsuse poolt eesmärgiks seatud sotsiaalmaksu laekumise kasvu, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Aga üks minu investeerimispõhimõte on alati olnud, et suure pikaajalise tootluse saavutamiseks tuleb vältida suuri kaotusi. Ma usun, et majandus on tsükliline ja iga ajahetk ei ole investeerimiseks ühtemoodi hea. Rasketele aegadele järgnevad paremad ning tulemuse nimel tuleb teha tööd ja näha vaeva.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
