istockphoto
16. märtsil LHV portfellihalduse klientidele saadetud turuülevaade:
Koroonaviirus tõi esimest korda pärast 2008/2009 aastat finantsturgudele korraliku paanika. Maailma suurim aktsiaturg USAs kukkus kolme nädalaga tippudest 27%, mis jäi küll 2008. aasta 50%-sele langusele alla, aga ületas seniseid tõusuturule omaseid languseid.
Pidasime LHV portfellihalduses veel mõned nädalad tagasi suuri aktsiaturge kalliks ja nullintressiga võlakirju ebamõistlikult ülehinnatuks. Loomulikult ei näinud ka meie, et koroonaviiruse levik toob turgudele sellise tormi, kuid selge oli, et rekordkaua kestnud tõusuturg pole koht, kus portfelli maksimaalseid riske võtta.
Hoidsime portfellides turulangusesse sisenedes tavapärasest suuremat rahapositsiooni ja müüsime riskantsemaid aktsiapositsioone, tuues aktsiate osakaalu viimaste aastate madalaimale tasemele.
Usume, et oleme portfellides olevate investeeringutega hetkel hästi positsioneeritud, kuid sellest hoolimata ei jäänud need üldisest turulangusest puutumata.
Mis saab edasi?
Kirjutasime veebruaris portfellihalduse kuukirjas, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks paistab vältimatu, et Hiina eeskujul peab ka muu maailm oluliselt inimeste liikuvust ja majandustegevust piirama. Oleme väga kiirelt sellesse punkti jõudnud nii Eestis kui mujal Euroopas.
Hiinas, kus kehtestati ranged liikumispiirangud veebruari alguses, on tänaseks majandustegevus 80-90% ulatuses normaliseerunud ja uute viirusjuhtumite arv kukkunud päevas alla kümne.
Usume, et koroonaviiruse teadlikkuse kasvades suudetakse ka teistes regioonides sarnaselt Hiinale viiruse levik kontrolli alla saada, kuna inimesed vähendavad ise suurest hirmust viiruse ees sotsiaalset kontakti.
Majanduses on teada, et lähikuude numbrid saavad olema väga koledad. Üks asi on otsene lühiajaline koroonaviiruse mõju, mida me juba praegu näeme. Teine asi aga kaudsed mõjud tarbijate ja ettevõtete kindlustundele, millega aktsiaturud on viimastel nädalatel kohanemas.
Majandustele on kõige kiiremini appi tormanud keskpangad, kuid meie nägemus on, et keskpankade võimalused majandust elavdada on nõrgad ilma valitsuse poolsete eelarvekulutusteta. Nullintresside keskkonnas majandust raha hinna langetamisega enam ei elavda. Ka tavapärane rahatrükk finantsvarade ostmiseks aitab vähe kaasa majanduse turgutamisele.
Hoopis huvitavam on suunamuutus valitsuste eelarvepoliitikas. Ootame, et riigid suurendavad jõuliselt eelarvekulutusi, et majanduskasvu uuesti tõsta. Hiinlased on teatanud uutest infrastruktuuri ehitusplaanidest ja Hongkong otsustas kõikidele kodanikele üle 1000 EUR toetust jagada. Britid suurendasid riigieelarve puudujääki 3% SKPst ja isegi konservatiivse eelarvepoliitikaga Saksamaa plaanib majandusse suunata esialgu 1% SKPst moodustava abipaketi. Ka Eesti riik võtab alustuseks vähemalt miljard eurot laenu, et kriisi mõju majandusele leevendada.
Leiame, et oleme globaalselt väga suurte valitsuste eelarvedefitsiidi kulutuste ajastu alguses. See tähendab, et majanduse elavdamiseks suunatakse lõpuks enneolematus koguses raha süsteemi.
Pikemas perspektiivis ootame, et lõpuks finantseerivad valitsuste tegevust keskpangad oma rahatrüki programmidega. Kui siiani trükkisid keskpangad raha turgudelt finantsvarade ostmiseks, siis eeldame, et siit edasi trükitakse raha majanduse stimuleerimiseks läbi riiklike eelarvekulutuste. Kes nimetab seda helikopteri pealt raha alla loopimiseks, kes „reaalmajandusse suunatud kvantitatiivseks lõdvendamiseks“.
Ajalooliselt on majandusse suunatud defitsiidikulutustel olnud oluline mõju majanduste elavdamisel. Samuti on need poliitikad tagasi toonud inflatsiooni, mida keskpangad siiani pole finantsvarasid ostes suutnud mõjutada.
Oleme oma portfelle viimaste kvartalite jooksul aina enam suunanud nende investeeringute poole, mis võidaksid oluliselt riiklike eelarvekulutuste kasvust. Üritame sellest tulenevaid võimalusi ka praeguses turulanguses ära kasutada, suunates rohkem investeeringuid reaalmajandusega enam seotud positsioonidesse.
Meie jaoks on üks huvitavamaid pikaajalisi teemasid toormesektor, kus näeme praeguses turbulentsis head võimalust soetada soodsalt kulla ja vasega seotud aktsiainvesteeringuid. Huvitav aeg on tekkinud ka kiirema kasvuga arenguriikide aktsiates, mille seast on atraktiivsemad Aasia aktsiaturud.
Näeme, et 3-5 aasta lõikes jätkavad Aasia majandusmudelid muude regioonide edestamist ning see on hea taganttuul ka nende piirkondade aktsiaturgudele. Ka riskide poolelt on turvalisemad just suuremate säästudega Aasia riikide majandused, kus heal ajal kogutud reserve on võimalik raskemal ajal kasutusele võtta.
Aeg hakata uuesti riskipositsioonide suunas vaatama
Turulangustel on tavaliselt kolm faasi. Esimeses faasis arvatakse, et probleemid majanduses saavad olema ajutised ja turud lähevad kohe üles tagasi. Teine on reaalsuse kohale jõudmine, kus tõdetakse, et majandusega on ikkagi kehvemini kui alguses arvati. Kolmandas faasis on igasugune optimism kadunud, paranemist keegi enam ei looda ja igasugu positiivseid arenguid ignoreeritakse.
Kui varasemalt oleme liikunud langustsüklist läbi aasta-pooleteisega, siis sel korral näeme, et koroonaviiruse šokk on turuosalised toonud järsult teise faasi ja viimaste päevade taustal on näha ka kolmanda faasi elemente.
Kuna oleme hoidnud märkimisväärset kõrgemat raha osakaalu portfellides, siis otsustasime osa sellest ka eelmise nädala lõpus töösse panna. Usume, et turud pakuvad lähinädalatel ja -kuudel koroonaviiruse šokist tulenevalt häid pikaajalisi sisenemiskohti ning plaanime neid samm-sammult ära kasutada.
Arvame, et investoritele, kes on pikalt oodanud odavamaid varade hindu portfellide riskide ja mahtude suurendamiseks, pakub tänane keskkond häid võimalusi. Käesoleva turbulentsi keskel soovime hakata samm-sammult neid võimalusi ära kasutama. Me ei oota, et meil õnnestub tabada täpset turu põhja, küll aga usume, et kui läheneda distsiplineeritult ning jaotada ostud etappideks, on võimalik leida väga häid pikaajalisi investeeringuid keskkonnas, kus majanduste elavdamiseks luuakse suuri stiimulpakette.
Kõige raskema südamega tehtud investeeringud on enamasti kõige tulusamad. Seda raskust on täna turgudel üksjagu. Kõik turulangused tunduvad tagantjärele võimalustena, ettevaatavalt aga hirmutavana.
Tervist ja kõike head soovides
LHV privaatpanganduse portfellihaldurid Mikk Taras ja Kaius Kiivramees
Loe teenuse kohta lähemalt LHV porfellihalduse lehelt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
