istockphoto
Kriisiaja olukord nõuab ka kriisiaja meetmeid majanduste käivitamiseks. Nagu ütles Briti valitsusjuht Boris Johnson, see on sõjaaja olukord ja nõuab vastavaid vastumeetmeid.
Oma tegevuses jagunevad riigid kolme leeri:
1) Ebapädevad riigid, kes on kurvist maas olnud epideemia tõsidusega algusest peale ning ka pikalt maas vastumeetmetega (Venemaa)
2) Ebapädevad riigid, kes olid epideemia tõsiduse osas maas, kuid saades olukorra kriitilisusest aru, käivitasid suured vastumeetmed (Rootsi, UK, USA, Poola, Saksamaa)
3) Riigid, kes on suutnud algusest peale hinnata adekvaatselt viiruse tõsidust ja rakendanud ka asjakohaseid majandust elavdavaid meetmeid (Hiina, Taani, Leedu)
Las Eesti reageerimisele koroonaviirusele annavad hinnangu eksperdid, kuid meie majanduslik vastulöök viirusele on olnud aeglane ja piiratud.
* Eesti abi on kättesaadav ainult firmadele, kes koondavad 30% inimestest või kärbivad palku 30% (meede, mis oma loomuselt ise käivitab negatiivse majanduse allapoole spiraali - esmane eesmärk peaks olema mitte koondada või palku kärpida vaid hoida hõivet!). Allikad: FT, Danske Bank, WSJ, Äripäev, IMF.
Kokkuvõttes näeme, et maailma suured majandused saadakse mahukate eelarvekulutustega suure tõenäosusega august ilusti välja. Enamus neist kulutustest finantseeritakse laenudega, mida omakorda finantseerib keskpank (loe: rahatrükk).
Mida suuremad on vastumeetmed, seda kiiremalt toibub majandus. Võrdluseks, USA kulutas 2009. aastal kriisist väljatulekuks umbes triljon dollarit, mis on samas mahus praeguse planeeritava programmiga.
Selles valguses võib eeldada, et investeerides riikidesse, kus on suured vastumeetmed, tulevad fondid ja investorid kaotustest võrdlemisi kiirelt välja, kuna tööpuudus ja majandus kohanevad kiirelt positiivsele stiimulile.
Kahjuks on aga tabelist selgelt näha, et Eesti valitsuse tänased sammud on liiga tagasihoidlikud. Selleks, et Eesti tuleks kriisist välja suuremate armideta, on vaja kulutada miljardeid, mitte miljoneid. Võimekust selleks on, küsimus kas ka oskust või tahet.
Sellises kriisis tagab julge ning otsustav käitumine pikaajalise edu, eriti kui selleks on majanduslik võimekus olemas.
Tweet
