iStockphoto
Ajalooliselt vaadates on looduse ressursse, nagu näiteks taastuvenergiat, kasutatud juba aegade algusest peale. Uued tehnoloogilised arengud ja suurte, üleilmsete ettevõtete isu rohelise energia järele on olnud viimastel aastatel väga oluline edasiarendav jõud otseste valitsuse subsiidiumiteta turupõhisele taastuvenergiale. Eelkõige USAs ja väiksemas mahus ka Euroopas on ettevõtted hakanud rohelist energiat tarnima ostulepingutega otse tootjatelt (corporate power purchase agreements). Virtuaalsete ostulepingutega saavad ettevõtted rohelist energiat osta ilma füüsilise võrguühenduseta. Lihtsustatult, näiteks Google ostab kogu tuulepargi tootmise, aga ei võta energiat füüsiliselt vastu. Rohelise energia ostuga kompenseerivad nad oma teistest energiaallikatest ostetud tootmise ja saavad seeläbi näidata CO2 vaba energiakasutust.
Investeeringuid taastuvenergiasse on võimalik mitme nurga alt vaadata. Nagu ajaloolastel on harjumus öelda, mõned nüüdisaja asjad on üllatavalt sarnased sellele, mida kunagi varem on tehtud. Kui sisendiks võtta USA ajalooline energiakasutus enne aastat 1900, oli puit taastuva toorainena põhiline energiaallikas kütteks, toidu valmistamiseks ja toas valguse loomiseks. Energiat oli võimalik toota iseseisvalt kodudes ja selleks ei olnud elektrivõrku vaja. Looduse n-ö rohelisi ressursse on laiemalt ka juba varem kasutatud. Tuuleenergiat on kasutatud laevasõidus, tuuleveskites jahu tegemiseks, põllumajanduses vee liigutamiseks ja väidetavalt juba aastal 1888 Charles F. Brushi hoovis ka esimese tuuleturbiiniga elektri tootmiseks.
Päikeseenergia puhul on raskem energia kasutamise alguspunkti sätestada. Sõltub, kas alustada päikeseenergiaga lõkke tegemisest aegade alguses või aastatest vahemikus 1860-1880, kui olid olemas juba esimesed lahendused päikeseelemenditele ja päikesega vee soojendamisele. Hüdroenergiat on samuti juba Vana-Kreekas kasutatud vesiratastega vesiveskites. Sarnaselt tuuleenergiale leiutati päris hüdroturbiinid elektri tegemiseks hiljem. Maasisese soojuse kasutamise hea näide võiks olla mõnest suvilast või maakodust leitav maakelder, mis töötab nagu külmik.
Allikas: EIA 2019
Niimoodi vaadates on taastuvenergia justkui uut tulekut tegemas – seekord rohelise energia kontsepti all, hõlmates globaalselt siiani peamiselt tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, biomassi ja biokütust. Tehnoloogilise arenguga ja laiema kasutamisega lisandub teisigi tehnoloogiaid ja rohelise energia allikaid. Näiteks maasisese soojuse ja vesiniku kasutamine võib samuti üldisemaks muutuda.
Tähelepanuväärne fakt puidust energiatootmisega võrreldes on see, et roheline energia annab võimaluse nüüd inimestel ja ettevõtetel jälle iseseisvalt oma energiat tootma hakata, näiteks katusele päikesepaneele installeerides. See võiks mingil määral vähendada sõltuvust elektrivõrgust kriisiolukordades, aga teistpidi annab võimaluse ka headel aegadel oma tarbimisest ülejäävat energiat võrku tagasi müüa ning investeeringu kulu katta.
Industrialiseerimisega kaasnes USAs puidu kasutamise järsk langus. Fossiilsed kütused nagu süsi ja nafta, muutusid peamisteks energialiikideks, mis omakorda tõstsid ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid aja jooksul. Tänapäeval on sektoritest põhilised kasvuhoonegaaside tekitajad jätkuvalt transport ja tööstus. Tööstuses on võimalik kasutusele võtta tuule- või päikeseenergiat, et kasvuhoonegaase vähendada. Transpordisektoris on rohelisel energial (näiteks Neste) peamiselt jäätmetest tehtava biokütuse kaudu suur mõju kasvuhoonegaaside langetamisele või isegi täies mahus vähendamisele.
Vaatamata Ühendriikide praeguse administratsiooni vähesele keskkonnakaitse huvile on ikkagi võimalik täheldada liikumist rohelise majanduse suunas. Seda eelkõige tänu suuremate ettevõtete eestvedamisele, kes on tunnistanud vajadust minna üle ressursitõhusamale ja keskkonnasäästlikumale majandusele. Heaks üleilmseks näiteks on RE100 algatus, kus üle 230 ettevõtte on pühendunud 100% taastuvenergia kasutamisele. Seda kuvab hästi ka Bloombergi New Energy Finance statistika, kus ettevõtete energia ostulepingute (corporate power purchase agreement) mahud on just peamiselt USAs viimastel aastatel korralikult kerkinud.
Allikas: BloombergNEF
Osaliselt on ostulepingute kasvu aidanud tõsta nii füüsiliselt tarnitud rohelise energia ostud, kuid ka väga suures mahus virtuaalsed ostulepingud, kus ettevõte ei pea füüsiliselt rohelise energia tootmisega kokku puutuma. Vaadates mõnda USA tihedamini asustatud piirkonda, oleks see logistiliselt peaaegu võimatu. Virtuaalse ostulepinguga finantseerib ettevõte rohelise energia tootmist ja saab selle eest REC sertifikaadi, mis tõestab rohelise energia ostmist ja see ei jää ainult paberil finantstehinguks. Selle arenguga käib kaasas tavaliselt vähemalt kaks erinevat arvamust: ühest küljest leitakse, et virtuaalne leping ei vähenda ettevõtte kasvuhoonegaaside tootmist, teisalt jällegi arvatakse, et suures mahus rohelist energiat ostev ettevõte aitab kompenseerida oma tootmistegevusest tekkivat kahju.
Kuna virtuaalse energia ostulepinguga on võimalik kiiresti suures mahus oma emissioone asendada ja vähendada, siis on suured ettevõtted nagu näiteks Google, AT&T ja Microsoft, tuule- ja päikeseenergia investeeringutega näidanud silmapaistvat eeskuju. Isegi Wall Streetil on rohelise energia kasutamine hea märk. Mõned pangad, sh Goldman Sachs, saavad juba 2020. aastal näidata 100% taastuvenergia kasutust. Sellele on muidugi võimalik vastu argumenteerida, et tehnoloogiaettevõtete ja pankade mahud veel suurt tervikpilti ei muuda, ja nagu näitab USA energia kasutamise statistika, on vaja selleks oluliselt rohkem pingutada. Tähtis on aga algatus, kus pangad saavad aidata kaasa kapitali selliste initsiatiivide suunas rohkem allokeerides. Kui ettevõtted pühenduvad rohelise energia kasutamisele ja ostavad terve tuulepargi tootmise kokku, siis võiks arvata, et tuulepargi omanikul on panga juhiga laenulepingu osas tõenäoliselt lihtsam läbi rääkida.
Teistpidi vaadates aitab ettevõtete suurem pühendumus vähendada ka rohelise energia tootjate nõudluse riski või vajadust olulises mahus valitsuste subsiidiumite järele. Ettevõtted, kes rohelist energiat ostavad, tahavad midagi ka vastu saada. Osadele on see aus vastutus keskkonda paremaks teha rohelise energia tootmisesse investeerides. Teistele on see aga finantsiliselt mõistlik samm, sest rohelise energia tootmine hakkab olema väga konkurentsivõimeline teiste energiatootmisviisidega võrreldes. Vaadates naftahinna praegusi liikumisi, võib ärijuhtidele roheline energia ka üldisemalt tuua meelerahu, teades ette, et elektri tootmine on stabiilse või isegi langeva hinnaga.
Rahalised mahud, mida on vaja investeerida selleks, et maailma heitkoguste suhtes neutraalsemaks muuta, on üüratud. Kuid seejuures on tähtis märgata, et ettevõtted juba teevad investeeringuid ja ostavad rohelist energiat peaaegu juba ilma subsiidiumiteta. See on mõtteviis ja arengusuund majanduses, mis mängib meie elus järjest suuremat rolli ning seetõttu oleme loonud ka pensionivara kogumisel võimaluse nendesse trendidesse investeerida läbi Eesti esimese rohelise pensionifondi LHV Pensionifond Roheline (https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/roheline).
Jani Mäenpää
LHV investeerimismeeskonna vanemanalüütik
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
