Pixabay
Enne koroonaviiruse pandeemiat pikalt väldanud aktsia- ja võlakirjaturu tõus sundis institutsionaalseid investoreid vaatama erakapitali poole lootuses teenida alternatiivse varaklassiga paremaid tootlusi, tänu millele on erakapitalifondidel vabasid vahendeid investeerimiseks üle kahe triljoni dollari. Kas tugev hinnakorrektsioon erinevates varades võiks anda põhjuse osa sellest rekordilisest rahahunnikust tööle panna?
Eelmise aasta keskpaigas hindas andmefirma Preqin, et erakapitalifirmadel oli 2,44 triljonit dollarit nö kuiva püssirohtu, mida võiks kasutada ettevõtete, kinnisvara, infrastruktuuri, maavarade ja võla ostmiseks.
Allikas: Financial Times
Ei saa siiski öelda, et see raha oleks neil kontodel täies mahus olemas ning seda saaksid päeva pealt uuteks investeeringuteks kasutada. Tegemist on institutsioonaalsete investorite poolt (näiteks pensionifondid, riiklikud fondid, muud varahaldusfirmad) erakapitalifirmadele antud lubadusega säärases summas kapitali neile anda. Kuna erakapitalifondi investeerimishorisont on harilikult 10 aasta pikkune, millest raha paigutamine leiab aset esimese 3-6 aasta jooksul, siis on vähetõenäoline, et kogu see kapital otsib praegu üheaegselt avanenud võimalusi. Ühtlasi võib eeldada, et erakapitalifondidel on portfellides üksjagu oma ettevõtteid, mis vajavad praegusel ajal täiendavat rahasüsti.
Kui oma portfelliettevõtete esmased likviidsusvajadused on rahuldatud, siis on erakapitalifondid Morgan Stanley küsitluse kohaselt lähiajal huvitatud investeeringute tegemisest avalikul börsil eeskätt likviidses krediidis: näiteks riskantsemad võlakirjad, võimendusega laenud ja makseraskustes emitendi võlg, kus on võimalik ka äri üle teatavat kontrolli haarata.
Järgnevatel nädalatel ja kuudel võidakse tähelepanu suunata laenukapitali pakkumisele ettevõtetele, kelle müügitulu langus on muutnud võla refinantseerimise keeruliseks. FED on küll laenukraanid avanud, kuid seda kõrge krediidireitinguga ettevõtetele, mistõttu peab väga suur hulk firmasid sellest võimalusest suu puhtaks pühkima ja vaatama valitsusepoolse abi suunas. Erakapital võib leida atraktiivsetel tingimustel võimalusi, kui firmad hakkavad seisma silmitsi laenukovenantide rikkumisega ja peavad likviidsuse tekitamiseks varasid kiirmüüki panema.
Aasta teises pooles võivad tähelepanu keskpunkti jõuda võimendusega väljaostud, kus laenukapitali abil finantseeritakse ettevõtte ost ja omandatakse oluline osalus omakapitalist. 2008. aasta kriis näitas, et omanikud üritavad majandussurutise ajal hoida oma ettevõttest kinni viimse hingetõmbeni, kuna teatakse, et müüa tuleb sellistes oludes varasid arvestatava allahindlusega ning sestap minnakse seda teed vaid siis, kui muud võimalust ei ole. Sõltuvalt praeguse kriisi pikkusest võib alles aasta teine pool tuua finantsstressi püsides erakapitalile võimalusi lauale.
Morgan Stanley leiab oma kontaktidega suheldes, et erakapital keskendub võimaluste otsimisele eelkõige keskmise suurusega hästi positsionieeritud firmadele, kellel pole nõnda hea juurdepääs kapitalile nagu suurfirmadel. Sektoritest võivad tähelepanu all olla need, mis on koroonaviiruse tõttu suurema löögi all olnud, nagu näiteks majutus, reisitööstus, vaba aja ning meelelahtutuse sektorid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
