Eriolukord on tänaseks Eestis kestnud kolm nädalat ja mõned päevad pealegi. Tavakodanikke huvitab üha enam millal võib jälle vabamalt ringi liikuda ning ei pea poeukse taga kahemeetriste vahedega järjekorras seisma? Majandusanalüütikud mõtisklevad aga selle üle kui palju majandus kehtestatud piirangute tõttu kokkuvõttes kannatada saab? Õiget vastust ei ole tegelikult kummalegi küsimusele veel olemas.
Kõik varasemad majanduskriisid on üldjuhul saanud alguse mõnest konkreetsest sektorist majanduses ning majanduse struktuuri ja tegevusalade omavahelisi seoseid arvesse võttes on seetõttu olnud võimalik hinnata eesootava majanduslanguse käekäiku ja sügavust. Täna on olukord teistsugune – tegelikult ei ole ju tegemist majanduskriisiga vaid majandus on rahva terviseohu tõttu lihtsalt seisma pandud. Kannatada on saanud ettevõtted sisuliselt kõikidest tegevusaladest, mõned muidugi rohkem kui teised. Igasugune majanduslik põhjendus ja loogika kriisi käekäigu osas sisuliselt puudub. Mis aga muudab eesootava prognoosimise eriti raskeks (tegelikult võimatuks), on fakt, et enne peaks keegi suutma usutavalt prognoosida viiruse leviku kestvust ning alles seejärel on mõtet rääkida majandusest.
Hea prognoosi aluseks on selged eeldused
Eesti Pank, rahandusministeerium ning ka kommertspangad on siiski püüdnud anda erinevaid hinnanguid võimalike stsenaariumite korral. Põhistsenaariumina nähakse eriolukorra ja piirangute kestmist mai alguseni ning seejärel saab majandus taastuma hakata. Hinnangud majanduslanguse osas on sellisel juhul jäänud 5-8% vahele, eurodes tähendab see ligikaudu 1,5-2 miljardi suurust miinust võrreldes 2019. aasta kogutoodanguga. Tõenäoliselt on sellest tulenevalt välja töötatud ka valitsuse abimeetmed, mis kogusummas langevad samasse suurusjärku.
Pikema eriolukorra kestvuse puhul nii-öelda kriisiprognooside koostamine on antud olukorras ka parimate spetsialistide puhul ennustamine. Ükskõik mis pikema prognoosi tegemiseks peab kõigepealt hindama piirangute kestvust. Aga kui piirangud ei lõppe mai alguses nagu on teadmine praeguste valitsuse korralduste järgi, siis ei oska nende edasist kestvust öelda praegu ükski spetsialist ega ilmselt ka valitsuse liikmed ise.
Kahju majandusele on hinnanguliselt üle 100 miljoni euro nädalas
Jagades aastase kogutoodangu 52 nädala peale võib jämedalt võttes öelda, et igas nädalas toodetakse 2% Eesti SKP-st ehk ligikaudu 500 miljoni väärtuses kaupu ja teenuseid. Eesti Pank on hinnanud, et iga lisanädal piirangute kestvust läheb Eesti majandusele maksma lisanduvad 0,5% SKPst. Eurodes väljendades tähendab see ligikaudu 125 miljoni eurot miinust nädalas. Majanduse töökoormuse kohta võib siit teha järelduse, et antud hinnangu puhul töötab praeguses eriolukorras majandus 75%-se koormusega ning seiskunud on 25% majandusest. Linnapilti vaadates tundub see hinnang veidi optimistlik, kuid tõsi on see, et suurt osa majandusest tänaval jalutades ei tajugi. Teisalt peab arvestama ka sellega, et Eesti Panga hinnang valmis juba ligemale kaks nädalat tagasi ning praeguses olukorras muutuvad asjad päevadega kui mitte kiiremini.
Piirangute esimesed majanduslikud tagajärjed on täna juba ilmsiks tulnud. Viimase kolme nädala jooksul on ennast ametlikult töötuks registreerinud üle 8000 inimese. Paljudel teistel on palkasid vähendatud ning loodetakse valitsuse poolt väljapakutud palgatoetuse abimeetmele. Eile esitas meetme avanedes töötukassale avalduse 1640 ettevõtet kokku ligikaudu 10000 inimese sissetuleku säilitamiseks. Eeldades, et töötukassa palgatoetuse meetme sisse olid arvestatud ka toetuselt tasutavad tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse) võiks meetmeks plaanitud 250 miljonist eurost jätkuda ligikaudu 100 000 inimese (ca 15% hõivatutest) sissetuleku toetamiseks kahe kuu jooksul. Seda juhul kui töötaja kohta küsitakse toetust võimalikult maksimaalses ulatuses. Inimeste arvust on aga ilmselt olulisemgi, et toetuse maksmise ajaperioodi pikendataks praeguselt kolmelt kuult (märts-mai) pikema perioodi peale, sest osades tegevusalades võivad majandusseisaku tõelised mõjud hakata avalduma alles suvel.
Laenuvõtmine on praegustes tingimustes igati õigustatud
Valitsuse välja töötatud abipakett ei ole ametlikult veel rakendunud, sest paljude meetmete käivitamiseks on vaja Riigikogus esmalt vastu võtta negatiivne riigieelarve. Valitsus plaanib käesoleval aastal eelarve defitsiiti ligikaudu 2,5 miljardi euro ehk 10% ulatuses SKP-st. Selle katmiseks kasutatakse riigi reserve ning suures koguses ka laenuraha. Riigi laenukoormuse kasvamise pärast ei ole põhjust muret tunda, sest kõik Euroopa Liidus kokku lepitud eelarvereeglid on tänases olukorras vastu taevast lennanud. Lisaks jääb Eesti ka kriisist väljudes endiselt konkurentsitult väikseima võlakoormusega riigiks Euroopas. Kui Eesti on siiani olnud tuntud oma range eelarvepoliitika ja dogmaatilise suhtumise poolest laenuvõtmisesse, siis nüüd on ka suuremad skeptikud leebunud ja mõistavad et sellises olukorras on laenuvõtmine väga mõistlik samm. Valitsusel peab lihtsalt jaguma mõistust suunata laenuraha õigetesse tegemistesse.
Uusi hinnanguid käesoleva aasta majanduskasvu osas on mõistlik anda aprilli lõpus kui on selge kas, mil määral ja kui kauaks piirangud edasi kehtima jäävad. Kindel on vaid see, et majandus kahaneb käesoleval aastal märgatavalt ning suure tõenäosusega tunneme selle viiruse majanduslikke tagajärgi veel ka tulevatel aastatel.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
