iStockphoto
Nagu igas valdkonnas, on ka investeerimises hulk müüte, mis võivad paljusid raha kasvatamise suhtes pelglikuks muuta. Tõe väljaselgitamiseks lahkame lähemalt viite levinumat müüti.
Investeerimine on liiga riskantne
Ilmselt oleme kõik kuulnud lugusid inimestest, kes kaotavad raha oma ebaõnnestunud investeeringutega. Sellega on tõestatud asjaolu, et investeerimine on seotud riskidega, kuigi see on suhteline. Lugedes erinevate investeerimistoodete kirjeldusi, võib sageli näha järgnevaid hoiatusi: „te ei pruugi oma investeeringut tagasi saada” ja „varasemad tootlused ei võrdu tulevaste tulemustega”.
Ehkki see käib kaasas iga investeerimisinstrumendi kirjeldusega, on olemas madala, keskmise ja kõrge riskiga investeeringuid. Seetõttu tuleks eelnevalt uurida, kuidas risk töötab, mis on teie riskitaluvus ja kas oodatav tootlus on vastavuses võetava riskiga. Madalama riskiga investeeringud on näiteks võlakirjad ja laiapõhjalised indeksfondid. Kõrgema riskiga aga üksikettevõtete aktsiad, aga samuti on nende tootlikkuse potentsiaal suurem.
Mul ei ole investeerimiseks piisavalt raha
See müüt põhineb arusaamal, et aktsiaturg on ainult rikaste pärusmaa ja et enamikul inimestel ei ole piisavalt raha, et mõistlikult investeerida. See on tõsi, kui soovitakse osta näiteks Amazoni või Alphabeti üksikaktsiaid, mille ühe aktsia hind oli 7. aprilli seisuga vastavalt 2011,60 dollarit ja 1186,51 dollarit. Probleemi lahendamiseks on loodud erinevad indeksfondid, millesse võib LHV Kasvukonto kaudu investeerimist alustada juba alates ühest eurost.
Kasvukonto eelis ongi see, et investeerimiseks ei ole vaja enne kokku koguda suurt summat, et see korraga börsile paigutada, vaid piisab väikestest säästudest, mis Kasvukonto kaudu järjepidevalt Sinu valitud fondidesse paigutatakse. Oleme mõelnud ka nende peale, kes eelistavad kodumaiseid aktsiaid Balti börsilt. Nimelt on Balti aktsiate hoidmine ja nendega kauplemine LHV klientide jaoks tasuta – nii saad osta aktsiaid kasvõi kümne euro eest, ilma et lisanduksid teenustasud.
Et investeerida, on vaja palju teadmisi
Ehkki on tõsi, et aktsiaturule investeerimine nõuab märkimisväärset asjatundlikkust ja keskmine investor kipub tegema lihtsaid vigu, mis võivad kahjustada tema tootlust, leidub siiski ka palju investeerimismeetodeid, mis nõuavad vaid teatavaid põhiteadmisi.
Edukale investeerimisele aitavad kaasa kaks tähtsaimat tegurit. Esiteks tuleb teha ära kodutöö, et saada aru, millesse investeeritakse miks. Näiteks langetatakse Tallinna Kaubamaja aktsia suhtes ostuotsus, sest ettevõte on näidanud häid majandustulemusi ja usutakse, et inimesed tarbivad järjest rohkem kaupu. Teiseks tuleb hoida distsipliini – ei tohiks sõltuda aktsiaturu kärast, vaid järgima peaks oma plaani.
Kõige rohkem eeltööd ja teadmisi vajabki üksikaktsia valimine. Tunnetama peab majanduskeskkonda ja sektorit, kus ettevõte tegutseb, et vähendada investeeringu ebaõnnestumise tõenäosust. Kui aga sellega ei ole aega süvitsi tegeleda, ei tasu investeerimismõtet veel maha matta, sest laual on veel laiapõhjaliste indeksfondide valik. Indeksfondi valides tuleb hinnata, kas investeerimishorisondi ajal suudavad sinna kuuluvad ettevõtted jätkata oma tulude ja väärtuse kasvatamist. Näiteks väga laia haardega Vanguard FTSE All-World UCITS ETF investeerib 3000 suurimasse ettevõttesse üle maailma ja on sellega üks paremini hajutatud fonde. Fond on olemas ka LHV Kasvukonto valikus.
Aktsiatesse investeerimine on õnnemäng
Selline on mõttekäik, mis teeb paljusid börsi suhtes ettevaatlikuks või paneb isegi põlgama. Et mõista, miks aktsiatesse investeerimine erineb olemuselt hasartmängudest, peame üle vaatama, mida tähendab aktsiate ostmine. Aktsiad esindavad osalust ettevõttes. See annab omanikule õiguse nõuda nii vara kui ka osa ettevõtte teenitud kasumist. Sageli arvavad investorid, et aktsiad on lihtsalt kauplemiseks, unustades seejuures, et aktsiad tähistavad omandiõigust.
Hasartmängud on seevastu nullsummamäng – alati peab keegi võitma ja alati peab keegi kaotama, kuid summa mängu lõpuks on endiselt null, sest kuigi raha vahetab omanikku, siis lisanduv väärtus laual on ikkagi null. Samas kui majanduse üldine jõukus suureneb investeerimise kaudu, sest investor annab ettevõttele raha, et ettevõte saaks pakkuda klientidele on tooteid ja teenuseid ning teha seda kasumlikult. Tänu ettevõtete omavahelisele konkureerimisele suurendavad nad tootlikkust ja arendavad tooteid, mis parandavad elu. Investeerimist ja rikkuse loomist ei tohiks segi ajada hasartmängude nullsummamänguga.
Langeva hinnaga aktsiat ei ole mõtet osta
Levinud investeerimissoovitus „ära osta kukkuvat nuga“ peab küll suures osas paika, kuid mitte alati. Kui hind langeb, tuleks uurida, kas languses on vaid konkreetse ettevõtte aktsia või põhjustab seda mõni ettevõtte tegevusest mittesõltuv sündmus. Näiteks on languse õigustatud põhjused ettevõtte kasumi vähenemine, halvenev bilanss, ettevõtte üldjuhtimisega seotud probleemid – siis on parem ettevõttest eemale hoida või aktsiad müüa. Praegune olukord majanduses, kus langusega on vähemal või rohkemal määral pihta saanud kõik ettevõtted – nii kasumlikud kui ka mittekasumlikud, suured ettevõtted ja ka väikesed – võib esindada head võimalust täiendada portfelli tugevate ettevõtete aktsiatega, mida saab kätte justkui allahindlusega.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
