iStockphoto
Suured majanduspiirkonnad on järjepanu tulnud välja värskete hinnangutega esimese kvartali kogutoodangu kasvu osas. Üldine meeleolu on üsna tume, sest kõikjalt vaatavad vastu rekordilised languse numbrid ning edasise osas valitseb endiselt teadmatus. Eesti on selle kõige keskel pääsenud seni veel kergemalt. Ettevaates pole aga meilgi põhjust rõõmustamiseks.
Hiina, Euroopa Liit ja USA on tänaseks andnud teada, et esimeses kvartalis langes nende majandus märkimisväärselt. Kusjuures on hämmastav, et tänaseni kasutavad maailma kolm suurimat majanduspiirkonda kogutoodangu headline indikaatorina erinevat mõõdikut. Hiina (I kv -6,8%) jälgib kogutoodangu kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ehk nö aastakasvu. Euroopa Liit (-3,5%) rõhub oma sõnumites peamiselt kvartalikasvule ehk võrdleb sesoonselt korrigeeritud kogutoodangut vahetult eelnenud perioodi näitajaga. Ka USA (-4,8%) toetub oma pressiteadetes kvartalikasvule, kuid presenteerib seda annualiseeritud kujul ehk lihtsustatult öeldes toob alati esile, mis juhtuks aasta lõpuks kui kasv jätkuks samas tempos ka ülejäänud kvartalites. Seega tasub alati lugeda pealkirjadest kaugemale ning olla numbrite tõlgendamisel ettevaatlik.
Kui võrdleme riike võrdsetel alustel, on selge, et suurtest sai I kvartalis enim kannatada Hiina ning kõige väiksem oli kahju USAs. See on hästi kooskõlas ka viiruse levikuga, mis sai alguse Hiinast, levis seejärel Euroopasse ja jõudis siis ka USAsse. Majanduse reaktsioon on aga kõikjal olnud sarnane. Eratarbimine on kokku tõmmanud, sest liikumispiirangud on sundinud inimesi kodudes püsima ning vähendanud tarbimisvõimalusi. Lisaks on suur hulk inimesi kaotanud oma töökoha ja sissetuleku ning ei ole enam suutelised samal tasemel tarbima. Paljud ettevõtted ja tehased on pidanud uksed sulgema kas töötajate tervise huvides või siis tulenevalt peatatud tellimustest ja probleemidest tarneahelates ja nii on ka tööstustoodang ja eksport kõikjal tugevalt kahanenud.
Eestis majanduses jäid viiruse mõjud esimeses kvartalis ilmselt tagasihoidlikuks. Eriolukord kehtestati kaks nädalat enne kvartali lõppu, kaubanduskeskused suleti veel nädal hiljem. Suurima löögi võtsid kindlasti sisse turismiettevõtted, kes kaotasid piiride sulgemise ja teiste riikide kehtestatud piirangute tõttu kliente juba veebruaris. Teiste jaoks algasid raskemad ajad pigem aprillis ning ühe väga olulise tegevusala – töötleva tööstuse – jaoks on need tõenäoliselt alles ees. Kuigi märtsi kohta on mõned olulised andmed veel avaldamata võib siiski olla lootusrikas, et aasta esimesel neljandikul püsis majandus endiselt kasvutrendil.
Lähituleviku osas pole aga kellelgi endiselt kindlust ega selget nähtavust. IMF prognoosis kuu aega tagasi 2020. aastaks USAle -6%list majanduslangust, euroalale -7,5% ning Hiina jõuab aasta lõpuks usutavasti positiivse poole peale. Euroopa Keskpank ei julgenud veel ka möödunud nädalal välja tulla millegi konkreetsemaga kui vahemikuga -5%st kuni -12%ni.
Mingit indikatsiooni annab aga see, et märtsi keskel kokku pandud abimeetmete paketti otsustati veel märkimisväärselt leevendada. Rahapakkumist suurendatakse nii läbi varaostude (kokku ca 1 triljon eurot käesoleval aastal) kui suunatud laenuvõimaluste. Lisaks on oluliselt leevendatud pankade kapitalinõudeid, nõudeid tagatisvarale rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks ning sisuliselt langetatud ka peamist refinantseerimise intressimäära uues (ajutises) refinatseerimisoperatsioonide raamistikus. Keskpanga sõnum on selge – nende taha majanduse uuesti jalule aitamine ei jää. Vahendid on pankadele ja valitsustele välja jagatud, nüüd on asi nende kätes.
Tweet
