iStockphoto
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsused üle maailma seadnud inimestele ja osadele ärisektoritele tegevuspiirangud, tuues koos ahelreaktsioonidega kaasa majanduse järsu languse ja tööpuuduse tõusu. Paralleele tõmmatakse suure depressiooniga, kuid see pole takistanud aktsiaturgudel veebruari ja märtsi kukkumisest olulisel määral taastuda. Millest selline ebakõla?
Nii siin- kui sealpool Atlandit on sihid seatud ühiskonna etapiviisilisele avamisele, kuid majanduse lühiajalise seiskamisega on juba jõudnud tekkida kohati enneolematu tagasilöök nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Väljendub see ühe näitajana tööpuuduse kasvus, mis tirib omakorda alla tarbijate kindlustunnet – mitmel pool majanduse ühte peamist tugisammast.
Kuigi Euroopa viies suurimas riigis (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) on üle 30 miljoni inimese ehk ligi viiendik tööjõust palunud valitsuselt palgatoetust ja Ühendriikides viitab 25 miljonini ulatuv töötu abiraha saajate arv 15% töötuse määrale (veebruaris 3,5%), on USA aktsiaturgu esindav S&P 500 indeks kerkinud 23. märtsi põhjast 32% ja Euroopas Stoxx 600 põrganud 23%.
Üks põhjus peitub selles, et tervishoiusüsteemi ülekoormuse ja pandeemia ulatuslikumate tagajärgede ärahoidmiseks käsipidurit tõmmanud valitsused teevad olukorra kontrolli alla saamise ajal koos keskpankadega kõik, et eriolukorral poleks sügavamaid ja jäädavamaid kahjusid majandusele.
Tööturu toetamise mudel (Kurzarbeit), mida Saksamaa kasutas edukalt eelmise kriisi ajal, on nüüd Euroopas laiemalt kasutusele võetud. See võimaldab ettevõtetel vähendada kulude kokkuhoiuks vastavalt vajadusele inimeste töötunde või nende arvu, jättes nad aga firma töötajate nimekirja alles. Koju saadetud inimestele jätkab 2/3 ulatuses palga maksmist riik. Euroopa valitsustele võib see maksma minna üle 100 miljardi euro, ent potentsiaalne kulu ja majanduslik taastumine võiksid osutuda veelgi rängemaks, kui ettevõtted lõikaksid töötajatega sidemed lõplikult läbi ning töötul kaoks igasugune turvatunne ära.
Ka Ühendriikides annab valitsus mitme triljoni dollari suuruse abipaketi raames väikeettevõtetele laenu, mida ei pea tagastama juhul kui selle eest jätkatakse töötajate tasustamist, kinnisvaralaenu intressi, rendi ja kommunaalkulude maksmist. Koondatud ja sundpuhkusele saadetud inimesi toetab valitsus töötu abirahaga, suurendades kuni juuli lõpuni iganädalast toetust keskmiselt 378 dollarilt 978 dollarini. Arvestades seda, et esimeses kvartalis teenis täiskoormusel töötav ameeriklane keskmiselt 957 dollarit nädalas, siis võivad paljud leida ennast olukorrast, kus töötu abirahaga sissetulek mõneks ajaks isegi suureneb.
Seejuures tasub meeles pidada ka seda, et seisma ei pandud kogu majandust – suur osa era- ja avalikust sektorist jätkas oma senist tööd, osade jaoks on see tähendanud lihtsalt töötajate kolimist kodukontorisse. Leidub ettevõtteid, kelle teenuse või toote nõudlust on karantiin hoopis ootamatult kasvatanud ja osad on nuputanud keerulises olukorras välja viise, kuidas nina vee peal hoida.
Kindlasti on sektoreid nagu turismindus, lennundus, majutus ja meelelahutus, kus nõudluse taastumine võtab pärast kriisi kauem aega ning nendes sektorites tegutsevad ettevõtted ei saa sõrmenipsust kõik töötajad uuesti tööle võtta, kuid üldplaanis üritavad valitsused ja keskpangad erinevate toetusprogrammidega hoolitseda selle eest, et elu saaks pandeemia taandudes siiski võimalikult väikeste pikaajaliste tagasilöökidega normaliseeruma hakata. Võtmeks on siin muidugi riikide edasiste püüdluste edu koroonaviiruse uue laine takistamisel ja ravifirmade võime töötada välja toimiv ravim ning vaktsiin.
Aktsiaturgude põrke teine põhjus peitub nende ettevaatavas hinnangus järgmisele 6-12 kuule. Teame, et praegune seis majanduses on keeruline ja et ettevõtete kasumid, mis on aktsiaturu vundamendiks, võivad Euroopas ning Ühendriikides väheneda tänavu 20-30% – vahest isegi rohkemgi.
Kuid ükskõik kui kaua pandeemiast jagu saamine ka aega ei võta, lõpuks tullakse sellest välja nii nagu on igast eelnevast kriisist suudetud taastuda. Aktsiaturud ei oota päeva, mil ametlikult kinnitatakse toimiv vaktsiin, mis annaks rohelise tule tõusuks, vaid sellele tehakse panuseid märksa varem. Mäletatavasti jäi eelmises finantskriisis põhi 2009. aasta märtsi, mil põhjust optimismiks oli raske leida ning tööpuudus jätkas kasvu veel mitmeid kuid.
Iseküsimus on see, kas aktsiaturgude praeguse hinnangu järgi on ettevõtete kasumid tõesti juba järgmisel aastal koroonakriisi eelsel tasemel tagasi või mitte. Aasta on piisavalt pikk periood, kuhu mahub palju teadmatust ja kui vahepeal peaks saama selgemaks, et taastumine võtab rohkem aega, siis ei ole välistatud, et ka aktsiate hinnad võivad mingil hetkel uuesti sammu tagasi astuda, kuid pikaajalist optimismi on aktsiaturgudelt raske ära võtta.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
