Shutterstock
Eile avaldatud väliskaubandusstatistika kinnitas seda, mis oli tegelikult juba teada – piirangud meil ja mujal on mõjunud kaubavahetusele rusuvalt. Kaupade väljavedu vähenes aprillis aastavõrdluses ligikaudu viiendiku ja sellest said osa praktiliselt kõik kaubagrupid. Sarnast pilti iseloomustas ka mõni aeg tagasi avaldatud tööstustoodangu statistika, mille kohaselt oli ekspordi kahanemine isegi veidi ulatuslikum. Suure osa langusest põhjustas ekspordihindade odavnemine.
Enim vähenes eksport mineraalsete toodete ja erinevate autotööstusega seotud kaubarühmades. Lisaks pandeemiaga seonduvale rõhuvad neid tegevusalasid ka struktuursed raskused. Euroopa autotööstus vaevleb juba pikemat aega probleemide küüsis, sest tehnoloogia areng ning uued tegijad turul sunnivad ka vanasid olijaid oma tooteprotsesse üle vaatama ja korrigeerima. Pandeemia levikuga kaasnenud tehaste sulgemised ning tarbijate kindlustunde vähenemine andsid nendele trendidele vaid hoogu juurde. Eesti põlevkivisektori konkurentsivõime on viimastel aastatel aga oluliselt vähenenud tulenevalt kliimateadlikkuse kasvust Euroopas ning energia ja kütuste tootmine on Eestis muutunud suhteliselt kallimaks. Samas on ka nafta hind püsinud maailmaturul viimastel kuudel poole odavam kui mullu samal ajal, mis on omakorda hoidnud Eestist eksporditavate mineraalsete kütuste väärtuse madalana. Ekspordihinna muutuse kogumõju oligi aprillis erakordselt suur, moodustades peaaegu poole kaubaekspordi vähenemisest. Hinnamõju kõrvale jättes vähenes kaupade väljavedu aprillis veidi alla 10%.
Ettevaates ei ole olukorra kiiret paranemist oodata. Tööstussektori olematu kindlustunne püsis mais aprilliga võrreldes muutumatuna, kusjuures hinnangud eksporditellimuste mahule halvenesid veelgi. Ettevõtjad näevad, et olemasolevate tellimustega täitmisega sisustavad nad suvekuud ära, kuid sealt edasi on vaade hägune. Sarnane olukord paistab vastu ka teenuste sektorist kus ettevõtjate kindlustunde langus mais pigem süvenes.
Kuna eksport moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 75%, siis on majanduse taastumise kontekstis ülioluline, et kindlustunne ning nõudlus taastuks mitte ainult Eestis vaid Euroopas laiemalt. Eesti suurimad kaubanduspartnerid on meie naaberriigid ja on selge, et kui ostujõud ja –valmidus neis riikides väheneb, siis pole neile võimalik rohkem müüa ka parima tahtmise juures. Eesti Pank hindab, et tänavusest majanduslangusest on koguni kaks kolmandikku põhjustatud välisnõudluse vähenemisest, mis tähendab, et vaid kolmandiku ulatuses saame oma käekäiku ise mõjutada. Majanduslanguse ulatuseks prognoosib keskpank käesoleval aastal 10%, kuid usalduspiirid on endiselt väga laiad ning sõltuvalt teiste riikide käekäigust võib lõplik number kõikuda 3-4 protsendipunkti siia- või sinnapoole. Eeldades, et nii võimsad viirusepuhangud sügisel enam ei kordu, peaks majanduskasv 2021. aastal taastuma ning majandus saavutama oma kriisieelse taseme 2022. aastal.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
