Shutterstock
Eesti tööstustoodangu maht vähenes mais aastavõrdluses 18%. Langus jäi ootuspäraselt samasse suurusjärku kui aprillis, sest mõlemat kuud iseloomustasid sarnased piirangud inimeste ja kaupade liikumise osas. Midagi üllatavat pole ka selles, et tööstustoodangu eksport on kriisikuude jooksul rohkem kannatada saanud kui kodumaine müük. Märgid nõrgenevast välisnõudlusest olid üleval juba möödunud aastal ning koroonaviirus koos riikidevahelise kaupade ja inimeste liikumise piiramisega muutis eksportiva sektori väljavaated järsult veel halvemaks.
Kuni kriisini andis tööstustoodangu vähenemisele peamiselt tooni energiasektori konkurentsivõime langus, mis ühes sooja talvega vähendasid sektori toodangut alates mullu teisest poolaastast aastavõrdluses keskmiselt kolmandiku võrra. Mais energia tootmise vähenemine pidurdus ning see trend võiks jätkuda ka järgnevatel kuudel, sest suvel ootab möödunud aastast ees madalam võrdlusbaas. Tootmismahtude taastumist pole sektoris siiski suurt põhjust oodata.
Töötlevas tööstuses langesid mahud peaaegu kõikides tegevusalades. Tootmist suudeti kasvatada vaid paberi- ja keemiatööstuses. Suuremat lisandväärtust pakkuvates valdkondades, nagu puidutoodete ja toiduainete tööstus, on langusprotsent jäänud ühekohaliseks, kuid valdavalt on tootmismaht viimastel kuudel vähenenud siiski 20-30%.
Kui tööstustoodangu mahtude taastumiseni läheb veel mõnda aega, siis kaubanduses on olukord selgelt parem. Aprillis aastavõrdluses ligemale viiendiku võrra vähenenud jaemüük põrkas maikuus kaubanduskeskuste taasavanedes kiiresti mulluse taseme lähedale tagasi. Ilus ilm ja teated vaid üksikutest uutest haigestunutest on vähendanud inimeste hirmu koroonaviiruse ees ja endised tarbimis- ja käitumismustrid hakkavad tasapisi taastuma. Kaardimaksete andmete põhjal võiks juunis oodata juba jaekaubanduse mahu suurenemist.
Sisetarbimisele ei saa Eesti-sugune väikeriik jätkusuutlikku majandust siiski üles ehitada. Jõukuse kasvatamiseks ja elujärje pidevaks parandamiseks on vaja riiki sisse tõmmata ka nii-öelda võõrast raha. Seepärast on äärmiselt oluline, et töötlev tööstus kui Eesti peamine ekspordiallikas pandeemia mõjude tõttu pikaks ajaks kummuli ei jääks vaid võimalikult kiirelt taastuks. Ühelt poolt aitaks sellele kindlasti kaasa välisnõudluse taastumine, mis eeldab haiguse taandumist Euroopas laiemalt. Kuid teisalt saab sinna oma panuse anda ka valitsus, kes hakkab välja töötama programmi koroonaviirusest tingitud majanduslangusest väljumiseks ja majanduse elavdamiseks. Seades eksportiva sektori üheks prioriteediks on tarkade ja julgete otsuste ning täpselt sihitud meetmete abil tööstuse uus tõus kindlasti kiirem kui vaid välispartneritele lootma jäädes.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
