iStockphoto
Ehkki enamik börsil kaubeldavaid ETF-e järgib aktsiaindekseid, on olemas veel mitmeid teisi fondide tüüpe, mida nimetatakse ka alternatiivseteks fondideks. Kuigi ka enamikul alternatiivsetel fondidel on alusindeks, on need fondid aktiivselt juhitud ja nende tootlus ning ülesehitus võib indeksist oluliselt erineda, kuna fondihaldur võib portfellis muudatusi teha oma äranägemise järgi.
Alternatiivsete ETF-ide haldurid võivad investeerida näiteks ainult lühiajaliselt suurt hinnamuutust läbi teinud ehk momentumiga aktsiatesse, või kasutades sellele vastupidist strateegiat: investeerides stabiilsetesse varaklassidesse, mis pakuvad turu volatiilsemates tingimustes portfellile suuremat kaitset.
Vanguard Global Momentum Factor UCITS ETF (VMOM)
Esimeseks ja kõige riskantsemaks alternatiivseks fondiks on VMOM, mille aktsiad valitakse kas FTSE Developed All Cap või Russell 3000 indeksite koosseisust. Tasub aga meeles pidada, et tulenevalt aktiivsest juhtimisstrateegiast võivad fondi tootlus ning sektorite, majandusharude ja riikide osakaalud olla indeksist täiesti erinevad. Väärtpaberite valimisel portfelli lähtub fondihaldur aktsia hinnaliikumisest ning investeerib vaid nendesse aktsiatesse, mis on hiljuti näidanud eriti head tootlust võrreldes aktsiaturu keskmisega.
Suuremat populaarsust hakkas fond koguma 2018. aasta lõpus toimunud aktsiaturu raputuse järel, kui majanduskasvu, USA rahapoliitika ja kaubandussõja pärast mures investorid kuulsid keskpankade valmisolukust vajaduse korral majanduskasvu toetamiseks rahapoliitikat lõdvendada. See suurendas investorite soovi paigutada oma vara riskantsematesse varadesse, mida VMOM pakub.
Fondi kuulub kokku 935 aktsiat, millest ükski ei ületa portfellis osakaalult ühte protsenti ning ka 10 suurimat positsiooni moodustavad vaid 6,25% kogu varadest. VMOM kolm suurimat positsiooni on elektrienergia tootja NextERA Energy Inc, mööblitootja RH ning paindlike makselahenduste pakkuja Afterpay Ltd, mille tootlused alates juuni lõpust on vastavalt 15%, 9% ja 30%. On selge, et fondist ei puudu pidurdamatu Tesla, mille aktsia hind on vähem kui kuu ajaga kallinenud ligi 56%.
Fondi kulukuse aastane määr on 0,22% aastas.
Allikas: Bloomberg
Lyxor Portfolio Strategy Defensive UCITS ETF (F702)
Nii nagu nimigi ütleb, on Lyxor Portfolio Strategy Defensive UCITS ETF-i eesmärk pakkuda investorile kaitset suurte hinnakõikumiste eest, mille tõttu on see teistest fondidest ka veidi madalama riskitasemega. Kui tavapäraselt koosnevad fondid aktsiatest, siis F702 portfelli moodustavad laiapõhjaliselt ja passiivselt juhitud fondid. Seega võib seda ETF-i nimetada ka fondifondiks.
F702 järgib fikseeritud jaotamise reegleid, investeerides 40% ulatuses aktsiafondidesse, 50% võlakirjafondidesse ning 10% teistesse varadesse. Aktsiafondid hõlmavad positsioone nii arenenud kui arenenud turgudelt ning võlakirjad võivad olla nii riiklikud kui ka tagatud (enamasti kinnisvaraga) võlakirjad. Teised varad tähendavad F702 puhul investeeringuid kulla ETC-desse.
Lyxor Portfolio Strategy Defensive UCITS ETF-i kolm suurimat positsiooni on Põhja-Ameerika ettevõtetesse investeeriv ComStage ETF MSCI North America TRN UCITS ETF, Euroopa 600 suurima ettevõtte indeksit järgiv Lyxor 1 STOXX Europe 600 UCITS ETF ning ComStage EONIA Index UCITS ETF, mis järgib Solactive Euro Overnight indeksit ja hoiab oma varasid rahapositsioonidena, kogudes intresse vastavalt EONIA intressimäärale.
Kirjeldatud kolmest fondist on F702 väikseim, selle varade maht on vaid 17 miljonit dollarit. Lyxor Portfolio Strategy Defensive UCITS ETF asutati 2018. aasta märtsis ning fondi aastane kulukuse määr on 0,41%.
Allikas: Yahoo.Finance
Invesco Quantitative Strategies ESG Global Equity Multi-Factor UCITS ETF (IQSA)
Kuigi fond järgib MSCI World indeksit, pakkudes investorile globaalse aktsiaturu keskmist tootlust, on IQSA juures oluliseks nüansiks see, et investeeritakse vaid nendesse ettevõtetesse, mis vastavad paika pandud sotsiaalsetele, keskkonnasõbralikkuse ning vastutustundliku ettevõtte juhtimise kriteeriumitele. See tähendab, et aktsiad valitakse portfelli ESG reitingu põhjal. Võrreldes indeksiga väljendub see olulistes erinevustes sektorite osakaaludes.
Kuna paljud tänapäeva roheenergiat tootvad ettevõtted liigituvad tehnoloogiaettevõtete alla, on ka IQSA ja indeksi vaheline erinevus eelkõige energiasektori aktsiate osakaalus (IQSA: 0,5%; Indeks: 3,3%). Tehnoloogiasekori aktsiate osakaal on vastavalt 24,6% ja 21,3%. Oluline erinevus on ka kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtete aktsiates (1,2% vs. 3,3%) ning tööstussektoris (8,5% vs. 10,1%). Ehkki fondis on 203 ettevõtet (indeks: 1603), ilmnevad erisused juba kümne suurima osakaaluga aktsiate seas. Esiviisiku moodustavad indeksiga ühtselt küll kuulsad tehnoloogiaaktsiad, kuid IQSA suurima osakaaluga positsioonidest leiame veel tervishoiusektori Abbvie, Biogen ja Amgen aktsiaid, mis indeksis on tagapool.
Riikide jaotuses investeerib fond vastavalt indeksile. Kõige rohkem on fondis USA ettevõtteid (64,3%), millele järgnevad Jaapan (10%), Ühendkuningriigid (4,4%) ja teised. Kuna fond on asutatud alles 30. juulil 2019, saame selle tootlust võrreldes indeksiga võrrelda vaid viimase 12 kuu jagu. Fondi kulukuse määr on 0,60% aastas.
Allolevalt graafikult näeme, et lisaks vastutustundlikule investeerimisele suudab IQSA tootlus võrreldes turu keskmisega kenasti sammu pidada ning enne koroonakriisi seda isegi ületada.
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
