Juuli alguses leidis aset juba traditsiooniks kujunenud Investeerimisfestival, mis on aastate jooksul kokku toonud tuhandeid investeerimishuvilisi, et Läänemaa metsade vahel isekeskis ja esinema kutsutud ekspertide abil välja nuputada kõige otsem tee rahalise vabaduseni. Kohal käisin ka mina.
Reede õhtul Kallaste taluõuele saabudes oli festivali ala juba sagimist täis, sest paljud olid kohale tulnud terve perega – kaasa olid võetud nii lapsed kui koerad. Metsaalune oli tihedalt täis pargitud autosid ning kiire visuaalse vaatluse põhjal võis järeldada, et viimaste aastate investeeringud on ilmselgelt asja ette läinud. Viimased kuud Eestimaad räsinud koroonaviiruse teema tundus olevat kadunud nii meelelt kui ka keelelt, sest ainsana meenutasid isolatsioonist kaasa tulnud pärandit käte desinfitseerimispudelid, mida siin ja seal näha oli.
Pikalt aga ringi uidata polnudki aega, sest programm oli tihe ja osad, üle 40ne kutsutud esinejatest, ootasid juba oma järge, et kohaletulnutega oma lugu jagada. Reede õhtul räägitud lood olid erinevad, isiklikud, inspireerivad ja täis nii õnnestumisi kui ka komistusi, kuid ühe ühise sõnumina jäi kõrvu kõlama kaks mõtet. Esiteks ei tasu millegi uuega alustamisel väga pikalt oma pead vaevata sellega, kuhu täpselt välja jõuda tahetakse, sest see siht muutub mitu korda ja käänakud ning pöörded, mida valitud tee endaga kaasa toob, võib viia kuhugi, millest esialgu ei osanudki unistada. Teiseks ei peaks ebaõnnestumisi pelgama, sest nagu öeldakse, kui üks uks sulgub, siis avaneb samal ajal teine ning tihtipeale laob eksimus hoopis vundamenti uuetele võimalustele.
Festivali teine päev ehk laupäev oli nii kõige tihedama päevakavaga kui ka rahvarohkeim. Korraga võis kohal olla 600-700 inimest ja kedagi ei heidutanud ka asjaolu, et ilmataat, kes kõik eelnevad aastad festivali nädalavahetuse ilma suhtes ülimat armulikkust üles oli näidanud, otsustas seekord investeerimishuviliste meelekindluse proovile panna terve päev kestnud vihmaga.
Põnevaid jutte leidus igaühe maitse jaoks ja kohati oli valikuid teha päris keeruline, aga annan lühikese ülevaate neist esitustest, mida ise ka kuulama ja vaatama jõudsin.
Nasdaqi juht Kaarel Ots avas päeva väga olulise ja ajakohase teemaga, milleks on ESG-põhine (Environmental, Social, Governance) investeerimine ehk jätkusuutlik ja sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine. Maailmas, kus roheline mõtteviis, keskkonnasäästlik tootmine, läbipaistev ning eetiline juhtimine saavad aina enam kõlapinda iga päev, siis võib eeldada, et paljud investorid ei huvitu enam ainuükski ettevõtte kasumireast, vaid üha rohkem tuntakse huvi selle vastu, kuidas suhestub ettevõte tervikuna eelmainitud teemadega ning ka investori isiklike väärtushinnangutega. Ümber hakkab saama „raha ei haise“ mõtteviisi ajajärk ehk investeeringutelt hakatakse üha enam eeldama ka kvaliteeti.
Põnev debatt peeti ka maha pensioniteemal, sest tõenäoliselt sügisel saabuv Riigikohtu otsus pensionireformi saatuse kohta hoiab meeled erksad nii tulevastel pensionäridel kui ka fondijuhtidel. Laval olid vastamisi LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu ja Tuleva asutaja Tõnu Pekk, kus peamiselt arutleti aktiivse ja passiivse investeerimisstrateegia plusside ning miinuste üle. Arvamusi kõlas seinast seina ja kuigi siinkirjutajal on keeruline selles teemas pooli valida, siis ühes küsimuses jõuti ka laval üksmeelele – pensionipõlveks investeerimine on väga oluline ja, kuidas seda keegi teeb, ongi iga inimese enda valik sõltuvalt oma võimalustest.
Idufirmade maailmast ei saa me investeerimisfestivalil üle ega ümber ning seekord oli start-up maailma telgitaguseid tutvustama kutsutud ingelinvestor ja riskikapitalist Rain Rannu. Kogenud idufirmadesse investeerijana hoiatas ta, et start-up investeeringud on pigem kallis hobi ja võimalus, et igast ettevõttest saab ükssarvik, on äärmiselt ebatõenäoline. Ühtlasi rõhutas ta, et asutaja roll ühe idufirma käekäigus on märkimisväärselt suur, sest just tema pühendumus, kindlameelsus ja innukus on ettevõtte edu alustalad. Lisades, et ka hilises faasis firma edu kipub olema asutaja nägu ja väga suurte ettevõtete taga on tihtipeale just see üks visionäär, kes tulest ja veest on valmis läbi minema, viidates Teslale, Facebookile ja Amazonile.
Õhtu lõpetas Trigon Capitali asutaja Joakim Helenius, kes rääkis oma nägemusest, kuhu suunas maailm liigub ja millised trendid valitsevad tulevikus. Heleniuse sõnul tasub tänastel noortel erialavalikul kindlasti kaaluda reaalainetega seotud ameteid, sest tema arvates tulevikus nö pehmed ained hääbuvad ning kõige olulisem investeering, mida inimene oma elus tegema peab, on haridus. Hea haridus on väga oluline ja oma erialal hea taseme saavutamine võib võtta aastaid ja just seetõttu soovitas Helenius oma karjääri ülesehitamisel varuda esialgu kannatust, sest hiljem tuleb see kuhjaga tagasi.
Pika ja sisutiheda päeva lõpuks oli taevas Kallaste talu kohal selginenud ja vihmasadu lakanud. Kuuldud lood pakkusid palju mõtteainet, mida oma peas sai veel tagantjärgi läbi vaagida. Ning siis oli Reketi kord öelda, mida tema arvab ning just tema laulu sõnadega ongi paslik seekord loole tasakaalustav punkt panna ja teha kummardus kõigi korraldajate, esinejate ja külastajate ees.
Ma tõesti arvasin, et pangakontol nullid loevad
Suur maja mere ääres, kiired autod, hundikoerad
Öö läbi ametis, sest raha ei maga
Aa ses’ vundamendis on mõra
Su maja Baba-Yaga
Kas muinasjutus saab elu otse kui võluväel
Kas keegi nähtamatut raskust üldse mu õlul näeb
Kas keegi sulatab jää
Kas keegi ulatab käe?
Kui istud üksi kukkur pihus
Nagu turakas käes
Nelli Janson
LHV vanemmaakler
Tweet