Aktsiasplitt kui võluvits hinna tõstmiseks?

Shutterstock

Kindlasti ei saa väita, et mõlemad aktsiad oleksid antud perioodil vaid aktsiate arvu suurendamise ootuses kõrgemale liikunud, kuid kahtlemata tekitab sündmus turuosalistes palju elevust. Teoorias ei ole ettevõtted pärast splitti kuidagi fundamentaalselt teistmoodi kui enne, sest piltlikult öeldes jagatakse investorile kuuluv koogitükk lihtsalt väiksemateks osadeks.

Näiteks kui aktsia maksab 100 dollarit ning neid on emiteeritud kokku miljon tükki, annab see ettevõtte turukapitalisatsiooniks 100 miljonit dollarit. Jagades igale aktsionärile senise ühe aktsia asemel viis tükki, suureneb sellega aktsiate koguarv viiele miljonile, kuid kuna ettevõtte väärtus sellest ei muutu, hakkab aktsia 100 dollari asemel maksma 20 dollarit.

Üks peamiseid põhjuseid, miks ettevõtted aktsiaid splitivad, on ajendatud kõrgest hinnast, sest kui väikeinvestor tegutseb näiteks 5000 dollari suuruse portfelliga, siis on tal väga keeruline hajutatud riskidega investeerida Teslasse, mille aktsia maksab enne splitti üle 2000 dollari. Argumenteeritakse, et aktsia madalam hind toob kaasa aktiivsema kauplemise ning aitab laiendada aktsionäride arvu, kuid erinevad uurimustööd on sellele efektile vastu vaielnud.

Viimast argumenti lahjendab praegusel ajal tõenäoliselt seegi, et osad maaklerfirmad pakuvad juba võimalust osta aktsiatükke. Näiteks kui investoril pole kontol piisavalt vahendeid, et soetada u 500 dollari eest üks Apple’i aktsia, siis kauplemisplatvormid võimaldavad osta ka vaid kümnendikku aktsiast, pannes sinna alla kõigest 50 dollarit.

Küll aga tulevad tänu madalamale alusvara hinnale alla ka optsioonilepingute preemiad, mis muudavad need laiemale kauplejate ringile kättesaadavamaks. See ei tohiks siiski anda põhjust aktsia tõusuks, sest tugevamat mõju hinnale on üldiselt ikkagi avaldanud varakamate turuosaliste silmapaistvamad optsioonitehingud.

Aktsiasplitist võivad turuosalised välja lugeda ka juhtkonna võimalikku positiivset sõnumit äri tuleviku väljavaate kohta, sest kui väärtpaber on juba eelnevalt kõvasti tõusnud ning hinda korrigeeritakse aktsiate arvu suurendades madalamaks, soodustakse sellega edasist tõusu ja järelikult ei pane valuatsioon juhtkonda muretsema.

Allikas: Bloomberg

Täiendavate aktsiate jagamine ilma aktsiakapitali suurendamiseta on küll vaid tehniline samm, kuid teatavat taganttuult see aitab siiski luua ja kui investorid seda nii ka kollektiivselt näevad, siis võib lühiajalisele psühholoogilisele efektile olla raske vastu seista. Iseküsimus on see, kas Tesla ja Apple’i puhul on just nõnda suured aktsiahindade tõusud põhjendatud, mis võib luua riski, et pärast splitti emotsioonid vaibuvad ning korrektsiooni teeb ka hind. Näiteks Apple on oma aktsiaid splittinud varem juba neli korda ning keskmiselt on hind kuu enne sündmust tõusnud 15% ja pärast seda kuu jooksul langenud keskmiselt 9%.

Allolev joonis kajastab sõna „aktsiasplitt“ otsingut Google’is (suhteline tase, kus 100 märgib kõrgpunkti). Allikas: Google

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.