iStockphoto
Kui veel mõned aastad tagasi sai rääkida S&P 500-st kui üsna tasakaalustatud ja hea hajutatusega indeksfondist, millesse ka paljud investeerimisgurud on soovitanud pikaajalise investeerimise eesmärgil oma varad suunata, siis nüüd on hakanud indeksi tootlust üha rohkem mõjutama vaid fondi viis kõige suuremat positsiooni, mis moodustavad arvestatava osa kogu fondi kuuluvatest ettevõtetest.
Kuigi indeksi ajaloolistele tootlusnumbritele ei saa midagi ette heita, tuleks „osta ja unusta“ strateegiat kasutavatel investoritel viimaste aastate arengute valguses rohkem mõelda sellele, kas nad soovivad suure osa oma investeeringutest suunata vaid viite USA ettevõttesse: Microsoft, Apple, Amazon, Alphabet ja Facebook. Kõik nimetatud aktsiad moodustavad S&P 500-st kokku ligi veerandi (23%) ning kuuluvad ühtlasi ka 100 suurima tehnoloogiaettevõtte koondava indeksi Nasdaq 100 esiviisikusse. Seega tähendaks näiteks 1000 euro suuruse investeeringu puhul automaatselt 230 euro suuruse osa paigutumist ainult viite aktsiasse ja ühte sektorisse, mis oleks juba vastuolus investeerimistõega „ära hoia mune ühes korvis“. Veelgi suuremat kallutatust näitab tõsiasi, et kui S&P 500 suurima positsiooni, Apple turuväärtus on viimastel andmetel ligi 2 triljonit dollarit, siis indeksi mediaanturuväärtus on vaid 22 miljardit dollarit.
Seda, et ajalugu ei pruugi korduda, teavad ilmselt kõik, eriti aktsiaturul, kuid praegusega sarnane olukord oli aastal 2000, kui lõhkes internetimull. Aastatel 1995-2000 tõusis tehnoloogiaindeks Nasdaq Composite 367% võrra, mille järel uue sajandi alguses kaotas indeks 66% oma väärtusest, tuues kaasa ka S&P 500 ligi 50% kukkumise. Põhjuseks see, et suure osa indeksist moodustasid kõrge turuväärtusega tehnoloogiaaktsiad. Kuigi dotcom mulli lõhkemisel oli tehnoloogiasektori osakaal S&P 500-s oluliselt väiksem kui praegu, põhjustaks tehnoloogiamulli lõhkemine praegu S&P 500 indeksile palju suurema kahju. Alates 2010 aastast on Nasdaq Composite tõusnud 365%, mis tähendab et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on praegu puudu vaid mulli lõhkemist põhjustav katalüsaator.
Investoritele, kes soovivad S&P 500 võrdsete positsioonide osakaaludega fondi, võib sobida S&P 500 Equal Weight indeksit järgiv Xtrackers S&P 500 Equal Weight UCITS ETF 1C, sümboliga XDEW. Fondi varade maht on 529 miljonit dollarit ning keskmiselt on igat ettevõtet fondis 0,2% ulatuses. Seega olgu tegemist kas Apple või ilutoodete tootja Coty’ga, mille väärtus on vaid murdosa Apple’st, XDEW fond hoiab neid samas suurusjärgus. Ühtlasi tähendab see seda, et fond on paremini hajutatud sektorite vahel, omades vaid 14,7% osakaalu tehnoloogiasektoris, võrreldes SPY 27,5%-ga. Alloleval joonisel on täpsemalt välja toodud kahe indeksi positsioonide jagunemine sektorite lõikes.
Allikad: Fondide kodulehed
Arusaadavalt on S&P 500 indeks tootlusnumbrite osas küll ühe, kolme, viie kui ka kümne aasta baasil edastanud oluliselt XDEW tootlust, kuid investorid, kes on oma varad paigutanud vaid S&P 500 indeksfondi, võiks ainuüksi riskide hajutamise eesmärgil kaaluda võrdsete osakaaludega S&P fondi lisamist portfelli. Kokkuvõttes on XDEW fondi puhul alandatud tehnoloogiasektori mulli lõhkemisest tulenevat riski, mis hõlmab eelkõige Apple’t, Microsofti, Facebooki, Amazoni ja Alphabeti, kuid teisest küljest jätab investori ilma potentsiaalsest tootlusest, mida nimetatud aktsiate võimalik tõus pakub. Seetõttu on mõistlik neid kahte fondi portfellis kombineerida.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
