Pixabay
Seda, et kevadised sünged prognoosid ei realiseeru täies mahus, oli tunda juba mõnda aega tagasi. Esimesena andis sellest märku jaekaubanduse ootamatult kiire taastumine, seejärel üllatas positiivselt ka väliskaubanduse statistika. Kokkuvõttes vaid 6,9% suurune majanduslangus oli aga sellele vaatamata ootamatult väike.
Kuude lõikes oli kevadise kriisi madalpunkt aprillis kui jaekaubanduse maht (v.a mootorsõidukid) vähenes aastases võrdluses 13% ning tööstustoodang 17%. Kui tööstuses ja kaubavahetuses jätkus madalseis veel ka mais, siis kaubanduses toimus mais kiire põrge üle tagasi ning juunis oli jaekaubanduse maht juba 7% suurem kui aasta varem samal ajal. Põhjuseid pole raske leida – vahepeal suletud kaubanduskeskused avasid taas uksed, töötasu hüvitis hoidis inimeste ostujõu üleval ning eriolukorrast tingitud liikumis- ja reisimispiirangud suunasid inimesi oma vaba raha poodidesse viima. Juulis jätkus jaekaubanduse kasv juba üsna keskpärases 3,6% tempos.
Ka eksportival sektoril läks kardetust kergemalt, sest Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks on riigid, kus viiruse levik oli Euroopa kontekstis tagasihoidlik. Kõikide suuremate kaubanduspartnerite majanduslangus teises kvartalis oli madalam kui Euroopas keskmiselt. Seetõttu kahanes ka nõudlus Eesti toodangu järele oodatust vähem. Tööstussektor oli teises kvartalis kokkuvõttes siiski üks suurimaid kannatajaid. Tööstustoodangu maht kahanes ligikaudu 13% ning lisandväärtus vähenes 19%. See moodustas rohkem kui kolmandiku kogu majanduslangusest.
Absoluutväärtusena vähenes lisandväärtus enim (-58%) loomulikult majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus probleemid ei ole paraku veel lõppenud. Suvekuudel suudeti oma tegevust tavalisest aktiivsema siseturismi ja teatud ulatuses naasnud välisturistide toel elus hoida, kuid talve üleelamiseks jääb paljudel kogutust ilmselt siiski vajaka. Seepärast on turismiettevõtjaid koondavad liidud tegemas ka aktiivset lobitööd, et valitsus jätkaks nende toetamist järgmise kevadeni. Majutuse ja toitlustuse tegevusala osakaal majanduses on marginaalne, kuid koos teiste seotud tegevusaladega (näiteks transport, kaubandus) moodustab turismisektor majandusest hinnanguliselt ligikaudu 8%.
Eesti majanduses suure osatähtsusega tööstuse (ca 15% SKP-st) ja ehituse käekäigu kohta on hetkel vara hinnangut anda, kuna sealsed tööprotsessid on pikema loomuga ja seetõttu võib kriis seal avalduda viitajaga. Kuigi ehituse tegevusala oli II kvartalis SKP statistika järgi kiireima lisandväärtuse kasvuga, siis mõni aeg varem avaldatud detailsed andmed ehitusmahu kohta viitasid sektori kokkutõmbumisele. Ehitusmaterjalide tootmine on languses olnud juba mullu oktoobrist saadik. Ehitussektori puhul sisendab veidi optimismi fakt, et läbi investeeringute saab riik kõige kiiremini just selles valdkonnas nõudlust tõsta. Tööstuse puhul tuleb loota naabrite paremale käekäigule ning seeläbi välisnõudluse püsimisele.
Ettevaade majanduse edasisele arengule on endiselt hägune. Ühest küljest on viiruse levik hakanud taas pead tõstma ning ees ootab sügis, mis peaks gripilaadsete viiruste leviku jaoks olema kuldaeg. Viiruse hoogne levik võib aga põhjustada taas piiride sulgemist ja muid äritegevust takistavaid piiranguid, mis kokkuvõttes rusuvad edasist majanduskasvu. Teisalt näitavad pehmed indikaatorid, et ettevõtjate arvates on hullem möödas ja kindlustunne hakkab tasapisi taastuma. Seda toetab ka olemasolev reaalmajanduse kuine statistika juuni ja juuli kohta. Riigi kiire reageerimine ja üsna selge sõnum kriisi algfaasis, et eelarvedefitsiiti ei kardeta ja majanduse toetamiseks ollakse valmis ka suures mahus laenu võtma süstis ettevõtjatesse kindlasti omajagu positiivsust. Isegi kui mõni välja töötatud abimeede ei käivitunud nii hästi kui loodetud, jõudis töötukassa poolt pakutud töötasu hüvitis ligikaudu 130 000 töötajani ning hoidis nende ostujõudu üleval. Hüvitist kasutanud ettevõtjad olid meetme määruse kohaselt sunnitud töötajaid vähemalt kaks kuud pärast hüvitise kasutamist palgal hoidma ja seetõttu on ka töötuse määr püsinud viimastel kuudel muutumatuna. Tänaseks on see meede läbi saanud ning arutelud edasiste toetuste osas käivad aktiivselt. Usutavasti hakkab töötuse määr sügisel tõusma, ent kui kõrgele ta kokkuvõttes jõuab, sõltub ilmselt nii valitsuse uutest sammudest kui ka taas kasvama hakanud viiruse levikust.
Tweet
