Kriis jagab võimalusi, tunne vaid ära!

Shutterstock

Kui turism ja teenindus on sektorid, mis koroonaviirusepandeemia ajal on kõikjal maailmas kannatanud kõige rohkem ja kelle väljavaated on endiselt nutused, siis jagub ettevõtteid ja investoreid, kes on sellest kriisist küllaga võitnud ja teeninud just sellel perioodil üleüldse oma tegutsemisajaloo esimese kasumi.

Üks selliseid näiteid on sinise kubistliku logoga failitalletussüsteem Dropbox. 2007. aastal USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilaste Drew Houstoni ja Arash Ferdowsi poolt rajatud ettevõte teenis oma esimese kvartalikasumi just koroonakriisiga kaasnenud kodukontorite laialdasema kasutamisega. Dropboxi teise kvartali kasum oli tänavu 36,5 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal kaotati 6,86 miljonit. Käive sööstis 18 protsendi võrra üles 405 miljoni euroni. Uued ärikliendid tulid peamiselt tervishoiu, hariduse ja kindlustussektorist. Kusjuures ettevõte ei pea seda kasvu veel laeks. Ennustatakse selle jätkumist kuni 40 protsenti võrreldes kriisieelse ajaga.

Üldistades võibki öelda, et e-kanalid olid koroonakriisi esimeses laines suurimad võitjad. Aga see pott ei jagunud kõigi vahel võrdselt, vaid esile kerkisid omamoodi staarid. Üks neist oli kindlasti videokõneteenust pakkuv Zoom Video Communications. Veel jaanuaris maksis ettevõtte aktsia vaid kümme eurot enam, kui aasta varem aktsiate esmakordsel avalikul noteerimisel, ulatudes üle 60 euro. Kuid juba enne kriisi lahvatamist algas aktsiahinna tõus ning märtsi lõpuks oli see jõudnud juba 130 euro kanti. Juuli keskpaigaks oli hind juba 100 euro võrra ülespoole sööstnud 230 euroni. Paistab, et usk videokonverentsidesse on jätkunud ka suvel, sest nüüd on veelgi 110 eurot juurde keevitatud ja aktsia hind ulatub üle 340 euro.

Aprillipäevadel, kriisi seni sügavaimal hetkel kasutas Zoomi korraga isegi kuni 300 miljonit inimest. Veel detsembris oli neid parimatel päevadel 10 miljonit. Tänavu teises kvartalis kasvatas ettevõte käivet kolm ja pool korda ning äriklientide arv, kellel on vähemalt kümme töötajat, kasvas neli ja pool korda, ulatudes üle 370 000.

Omamoodi edulugu on ka Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes asuvas Tartust pisut suuremas linnas Koblenzis tegutsev CompuGroup Medical, mis on maailmas üks suuremaid e-tervise lahenduste arendajaid. Keskpikas perspektiivis prognoosib ettevõte märkimisväärseid kasvuvõimalusi, sest tänu pandeemiale on suurenenud valitsuste soov ja valmisolek tervishoiusektorit digitaliseerida. Vahetult enne kriisi maksis ettevõtte aktsia alla 50 euro, olles sellega viimase aasta madalaimal tasemel, kuid juba mai esimese nädala lõpuks jõudis hind ligi 80 euroni, püsides selles suurusjärgus kuni tänaseni. Ettevõttel on kontorid 18 riigis ja tooteid kasutatakse 56 riigis üle maailma. Teenust kasutab kokku 1,5 miljonit tervishoiutöötajat.

Koroonakriisi ajal ei istutud arvutiekraani ees mitte ainult tõsist tööd tehes, vaid populaarseks said ka arvutimängud, mis aitasid kodus igavust peletada ja argimurede eest põgeneda. Arvutimängud nagu Call of Duty köitsid kümneid miljoneid. Nintendo populaarset Animal Crossing frantsiisi müüdi peale selle turuletulekut märtsis kuue nädala vältel 13 miljonit korda. Nõudlus kasvas ka Nintendo Switchi ja teiste konsoolide, nagu Xbox ja PlayStation järele.

Meelelahutusvaldkonnaga ka jätkame. Rootslaste muusika voogedastusfirma Spotify kasvatas tasuliste klientide baasi 138 miljonini. Läinud aasta lõpus oli see veel 124 miljonit. Kokku kasutab Spotify teenust ligi 300 miljonit inimest. Kui märtsi keskel kauples Spotify aktsia 100 euro kandis, siis suve teises pooles oli hind juba kaks ja pool korda tõusnud.

Võitjaks osutus ka maailma suurim voogedastusettevõte Netflix, mille aktsia hind tõusis kriisieelselt 250 eurolt suve keskpaigaks üle 460 euro. Ettevõtte väärtus on tänavu kasvanud 61 miljardit eurot, ulatudes kokku juba 200 miljardi euroni, olles sellega väärtuslikum kui sellised ajaloolised meediagigandid nagu Walt Disney või Universal Studios ja NBC omanik Comcast.

Tegelikult võitsid pandeemiast ka kõige suuremad IT hiiud nagu Apple, Microsoft ja Facebook. Need ettevõtted on viimastel kuudel olnud USA aktsiaturgude peamiseks tõukejõuks. Samuti on viimastel kuudel tõusnud sellised ettevõtted nagu Paypal ja pilvandmetöötluse ettevõte Twilio.

Üks suur märksõna oli kevadise kriisi ajal e-kaubanduse võidukäik. Selle valdkonna ühe  tuntuima ettevõtte Amazoni aktsia hind on alates kriisi lahvatamisest kaks korda kasvanud. Veel suurema hinnatõusu tegi aga Argentinas asutatud ja Ladina-Ameerikas kõvasti kanda kinnitanud e-kaubandusettevõte Mercadolibre, mille aktsia maksis kevadel alla 400 euro, kuid juuli lõpus ületas hind juba 1000 euro piiri. Kolmandiku võrra kasvatas aktsiahinda ka Hiina e-kaubandushiid Alibaba.

Mõnevõrra üllatuslikult on pandeemia periood osutunud väga edukaks näiteks ka Tesla aktsionäridele, varjutades vanad ja traditsioonilised autotootjad nagu Toyota ja Volkswageni. Kuigi Tesla müüs maailmaturul vaid küünemusta jagu autodest võrreldes sellega, mida suutsid traditsioonilised autotootjad. Vaatamata aasta lõikes viieprotsendilisele käibelangusele, kasvas Tesla aktsia hind teises kvartalis enam kui kaks korda. Usku ettevõttesse kasvatas Shanghai tehase kiire areng, mida küll Hiinast alguse saanud pandeemia eriti ei mõjutanud.

Loomulikult on kriisi puhul suured võitjad ka kõikvõimalikud desinfitseerimisvahendite ja maskide tootjad. Näiteks USA linnas Minnesotas asuv konglomeraat 3M Corp, mis muude asjade kõrval toodab ka maske, oli üks suuremad kasusaajaid. Vahetult enne kriisi märtsi keskel oli ettevõtte aktsia hind madalseisus, jäädes alla 100 euro. Kuid siis algas pidu – suve keskpaigaks maksis aktsia juba üle 140 euro ja sinna suurusjärku on see jäänud tänaseni.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.