Shutterstock
Balti börsile ei tule just tihti uusi liikmeid, eriti nii suuri nagu seda on Leedu energiaettevõtte Ignitis Group, mille märkimisperiood praegu käib. Vaatame lähemalt, millega on ettevõte hakkama saanud siiani, millised on edasised plaanid ja millega meelitatakse investoreid.
Esmapakkumine
Jaeinvestorid saavad Ignitis Groupi aktsiaid märkida kuni 1. oktoobrini hinnaga 28 eurot aktsia kohta. Märkimises osalenud aktsionäridele kantakse aktsiad üle 6. oktoobril ning esimene kauplemispäev nii Vilniuse kui ka Londoni börsil on 7. oktoobril. Eeldatavalt kogub ettevõte emissiooni käigus 458 kuni 570 miljonit eurot lisakapitali, mida peamiselt kasutatakse edasisteks investeeringuteks. Ignitise emissioon on Balti börsil ajaloo suurim. Ettevõtte 1,69 miljardi kuni 2,11 miljardi euro suurune turuväärtus peale emissiooni ületab ligi kahekordselt Telia Lietuva praeguse 914 miljoni euro suuruse turuväärtuse ja umbes neljakordselt Tallinna Sadama turuväärtuse.
Ignitis Group
Kuigi ettevõte on asutatud juba 1991. aastal Lietuvos Energija nime all ning alles eelmisel aastal ümbernimetatud oma praeguse nime järgi, ei ütle kumbki nimi paljude eestlaste jaoks ilmselt midagi.
Ignitis Group on Balti riikide üks suurimaid energiakontserne, mille põhitegevusalad hõlmavad elektri ja soojuse tootmist ja tarnimist, maagaasi müümist ja elektrisüsteemide hooldamist ja arendamist. Lisaks Leedule tegutseb Ignitis Group tütarettevõtete kaudu ka Lätis, Poolas, Soomes ja Eestis. Kuid Grupil on ka innovatsioonifond, mis investeerib Ühendkuningriikide, Norra, Prantsusmaa ja Iisraeli energiastartupidesse. Kontsernis töötab kokku 3800 inimest.
Grupi pikaajaline eesmärk on tulenevalt Pariisi kokkuleppest saavutada 2050. aastaks süsinikneutraalsus, mis põhjendab ka kontserni mahukaid investeeringuid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Selleks on kontsern varasemalt emiteerinud 600 miljoni euro eest rohelisi võlakirju, millest saadud tulust suudab ettevõte eeldatavasti igal aastal süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada 700 tuhande tonni võrra. Grupil on 22 tütarettevõtet, mille tegevused jagunevad nelja põhisegmenti:
Jaotusvõrkude segment: Elektri- ja gaasijaotusvõrkude opereerimine, hooldamine, haldamine ja arendamine. Eesmärk 2023. aastaks on vähendada SAFI indeksit (näitab keskmist elektrikatkestuste arvu klientide seas) 15 kuni 17%-ni ja samaks aastaks paigaldada ligi 1,2 miljonit nutikat arvestit. Segmendi 2020. aasta esimese poole EBITDA moodustas põhiosa ehk ligi 75% kogu perioodi kulumieelsest kasumist.
Roheenergia tootmine: Taastuvenergia portfell on kokku 1,1 gigavatti, mis hõlmab nelja tuuleparki Leedus ja Eestis (0,076 GW) ja kahte hüdroelektrijaama Leedus (1,0 GW). Praegu on ehitamisjärgus kolm tuuleparki ja kaks jäätmeenergiajaama, mille võimsus kokku on 0,57 GW. 2023. aastaks on eesmärk nende projektidega valmis saada ja saavutada rohelise energia tootmise võimsuseks 1,6 kuni 1,8 GW. 2023. aasta eesmärk on 4 GW. Segmendi 2020. aasta esimese kuue kuu EBITDA moodustas 18% kogu perioodi kulumieelsest kasumist.
Paindlik energiatootmine: Selle segmendi alla kuulub Leedu suurima elektritootmisvõimsusega jaam Elektrėnai Complex (1,06 GW). Segmendi ülesanne on tagada Leedu elektrisüsteemi stabiilsus ja turvalisus ning üheks põhieesmärgiks on kaasa aidata Balti riikide ja ülejäänud Mandri-Euroopa riikide elektrivõrgu sünkroniseerimisele. Segmendi 2020. aasta esimese poole EBITDA moodustas 9% kogu perioodi kulumieelsest kasumist.
Energialahendused klientidele: Eesmärk on pakkuda klientidele uuenduslikke ja säästlikke energialahendusi Leedus, Lätis, Eestis, Soomes ja Poolas. Kuigi käibe poolest on see segment suurim, oli segmendi 2020 esimese poolaasta EBITDA negatiivne, vähendades kogu perioodi kulumieelset kasumit 1% võrra.
Finantsnäitajad
Viimase aastaaruande põhjal kasvasid ettevõtte tulud 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 1,9% ligi 1,09 miljardi euroni, millele suurimat mõju avaldas jaotusvõrkude segmendi tulude kasv 32,6 miljoni euro võrra. Selle segmendi panus kogutuludesse oli 413,8 miljonit eurot. Paindliku energiatootmise tulud kasvasid samuti jõudsalt ehk 11,7 miljoni euro võrra, kuid suure osa moodustas ühekordne hüvitis Leedu Vabariigilt summas 9,3 miljonit eurot. Veidi vähem ehk 4,9 miljoni euro võrra kasvasid roheenergia tootmise segmendi tulud. Klientidele energialahenduste pakkumise segmendi tulud langesid 22,4 miljoni euro võrra, kuid selle segmendi tulud moodustavad suurima ehk 502,9 miljoni euro suuruse osa kogu 2019. aasta tuludest. Riikide lõikes teenis ettevõte 92% oma tuludest Leedust ning 8% moodustasid teised riigid.
Investeeringute kogumaht ulatus 2019. aastal 455,7 miljoni euroni, mida on 6,1% rohkem kui 2018. aastal. Suurimad investeeringud olid seotud Vilniuse ja Kaunase elektritootmisjaamade ehitamisega ning elektrivõrkude laiendamisega. Kõige suuremaid investeeringuid nõuab roheenergia tootmise segment, mille puhul kasvasid investeeringud 2019. aastal ligi 2x 256,5 miljoni euroni. Jaotusvõrkude segmendi investeeringud ulatusid 181,4 miljoni euroni ja olid 89,9 miljoni euro võrra madalamad kui 2018. aastal. Aruandeperioodil sai ettevõte investeeringuteks kokku toetusi summas 82,3 miljonit eurot, millest põhiosa moodustas Euroopa Liit 60,9 miljoni euroga.
Ehkki eelpool nimetatud kahe elektrijaama ehituse finantseerimise tõttu on aasta-aastalt suurenenud netovõla rida, on laenukoormus viimastel aastatel püsinud ettevõtte seatud piiride lähedal (netovõla suhe EBITDA-sse alla 5x). 2019. ja 2018. aastal oli see näitaja vastavalt 4,7x ja 5,1x.
Dividendipoliitika
Ettevõte on paika pannud uuendatud dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse 2020. aasta eest dividende kokku 85 miljonit eurot ning mida igal järgneval aastal suurendatakse 3% võrra. Arvestades, et jaeinvestorid saavad ettevõtte aktsiaid märkida vaid pakkumisvahemiku kõrgema otsa hinnaga ehk 28 euroga, teeks see 75,2 miljoni aktsia emiteerimisel dividenditootluseks 4%. Paljude teiste Balti börsiettevõtete tootlusi arvestades jääb pigem madalama dividendiga ettevõtete sekka.
Kokkuvõttes on Ignitis Group kahtlemata Balti piirkonna üks suurimaid taastuvenergiaettevõtteid, millel on oluline roll pikaaegsete kliimaeesmärkide saavutamisel. Ettevõttel on ette näidata kindlat rahavoogu tootvad pikaajalised lepingud, mis võimaldavad atraktiivsemat dividendipoliitikat. Teisest küljest kasvupotentsiaali pakub ettevõtte roheenergia segment, mille keskmes on tuuleenergia. Samas tuleb ühelt poolt arvestada riskiga, et ettevõte ei suuda oma dividendipoliitikas seatud eesmärkidest kinni pidada ja teiselt poolt sellega, et ettevõtte kõige kasumlikuma, jaotusvõrkude segmendi, tulemuslikkus sõltub liigselt ettevõtte kontrolli alla mittekuuluvatest teguritest.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
