LHV
Viimane poolaasta on kaasa toonud suured kõikumised põhilistes aktsiaindeksites, põhjustades olulisi erinevusi ka investorite tootlustes. Võitnud on eelkõige need, kes on oma strateegiale kindlaks jäänud ja positsioone suurendanud olenemata sellest, kas hinnad parasjagu langesid või tõusid. Üks parimaid tooteid stabiilse ja pikaajalise investeerimisstrateegia jaoks on LHV Kasvukonto, sest investor saab ise paika panna kindlad osakaalud talle meelepäraste fondide vahel ja tänu sellele, et investeerida saab kasvõi kümne euroga, on oste võimalik ajas suurepäraselt hajutada.
Äramärkimist väärt on Kasvukonto omanike keskmine tootlus, mis kokku 15 tuhande kliendi peale on olnud 23%, keskmise kliendistaažiga 1,6 aastat. Arvestades seda, et see tootlus on saadud kõikide LHV Kasvukonto fondide peale, mida kliendid omavad, sealhulgas madalamat tootlust näidanud arenevate turgude ettevõtteid koondav fond IEMM ja Ida-Euroopa ettevõtteid koondav LEERD, on tulemus üsna tugev. Tugevat tootlust toetab asjaolu, et II kvartali seisuga olid Kasvukonto kõige populaarsemad fondid S&P 500 indeksfond (SXR8) ja Nasdaq 100 indeksifond (EXXT), mis on viimastel aastatel näidanud ülitugevat kasvu. Ehkki investeeringute osakaal esimesse on aja jooksul pigem langenud, on see tõusnud tehnoloogiaettevõtete fondi puhul, mis on osakaalult teisel kohal.
Kui jagada Kasvukonto lepingud pikkuse järgi kolme kategooriasse, on iseenesest mõistetavalt väikseim tootlus nendel investoritel, kellel on Kasvukonto kõige lühemat aega olnud ja suurim neil, kellel kõige kauem. 0-2 aasta ajaraami puhul oleks investorite keskmine lepinguperiood 0,9 aastat. Ehkki nende kogutootlus on 9%, on aastane tootlus kõigist kolmest grupist suurim ehk 10%. Aastase tootluse viivad üles märtsis koroonakriisi ajal Kasvukontot kasutama hakanud investorid.
2-5 aasta vahemikus Kasvukontoga seotud olnud investorite keskmine lepinguperiood on 3,2 aastat ning kuigi nende aastane tootlus on kõige väiksem ehk 6%, on sellest olulisem kogutootlus, mis ulatub 21%ni. Seega 2017. aasta keskpaigas lepingu sõlminud Kasvukonto omaniku portfell on praeguseks kasvanud keskmiselt veidi rohkem kui viiendiku võrra.
Pikaaegsete ehk vähemalt 5 aastat Kasvukontot omanud investorite keskmine lepinguperiood on ligi 11 aastat. Paljud neist on osa saanud täispikast tõusutsüklist alates 2008. aasta kriisist, mis väljendub ka nende tootlusnumbrites. Keskmine aastane tootlus on olnud tublid 8%, kuid keskmine kogutootlus on kasvanud juba 139%-ni, mis tähendab, et aja jooksul investori enda investeeritud 100 eurot on praeguseks kasvanud keskmiselt 239 euroni.
Seda, et Kasvukonto mõju hakkab kõige paremini väljenduma alates viiendast investeerimisaastast, on hästi näha ka allolevalt graafikult.
Allikas: LHV
Võti sellise tootluse saavutamiseks Kasvukontoga ongi eelpool mainitud ajas hajutamine. Ühekordne investeering ei anna nii suurt efekti kui järjepidevalt endale jõukohase summa iganädalane investeerimine, mis tänu 1%-lisele Kasvukonto ostutehingu tasule on võimalik ka väga väikeste summadega. Nii muutub investori keskmine osaku ostuhind vastavalt sellele, kas turud tõusevad või langevad.
Kokkuvõttes, pane paika pikaajaline hajutatud investeerimisstrateegia, panusta sellesse pidevalt (eriti suurte languste ajal) ning lase Kasvukontol rahulikult oma tööd teha. Ning kui enda jaoks tundub see natuke igav, siis pane vähemalt lastele Kasvukonto võimalikult vara kasvama.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
