Shutterstock
Märtsis hakati Euroopa riikides koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piirama majandustegevust, millega põhjustati äride jaoks nõudluse vähenemist või täielikku kadumist. Pikalt stabiilset majanduskeskkonda nautinud tarbijal tekkis üleöö mure töökoha ja sissetuleku pärast, mis omakorda kukutas kindlustunnet.
Töötu abirahadega ning muude toetusprogrammidega suutsid valitsused pakkuda olukorrale leevendust ning hoida potentsiaalselt ära sügavamaid ja pikaajalisemaid tagajärgi majapidamiste finantsolukorrale.
Euroala tarbijate kindlustunne oli septembris –13,9 punktil endiselt u kaks korda nõrgem võrreldes aasta esimeste kuudega, kuid valitsuste abikäsi võib siiski olla põhjus, miks see on aprillis saavutatud –22 punktilt tasapisi kõrgemale liikunud.
Euroala tarbijate kindlustunnne. Allikas: Bloomberg
Sügava majanduslanguse tõttu ei olnud üllatav Euroopa Keskpanga statistika, mis näitas, et euroala tarbijate säästmismäär hüppas 2019. aasta lõpus registreeritud 12,5% pealt esimese kvartali lõpuks 16,8% peale, märkides kõrgeimat taset alates statistika kogumise algusest 1999. aastal (2009. aasta kriisis jäi see alla 15%). Kuigi teise kvartali kohta andmete kogumine alles käib, hindab keskpank tõenäoliseks, et säästmismäär võis küündida juunis koguni 30%ni.
Kõrgemat säästmist pandeemia ajal võib selgitada kahe põhjusega: esiteks sunnitud säästmine, kuna majapidamistel polnud võimalik liikumispiirangute tõttu tavapärast osa sissetulekust kulutada ning teiseks vabatahtlik säästmine tingituna hirmust kaotada oma töökoht.
Ajalooliselt on majanduslanguste ajal ettevaatlikkusest tingitud säästmist seletanud suures osas tarbijate hinnang töötuse määrale tulevikus. Euroopa Keskpank koostas sellel eeldusel mudeli ning leidis, et ehkki tõepoolest määramatus tuleviku osas kergitas säästmist, ei suuda see seletada siiski enamikku tõusust. Teisisõnu võis üle 2/3 kõrvale pandud raha kasvust olla tingitud tarbimisele seatud piirangutest.
Kui eelmisel aastal kasvasid euroala majapidamiste deposiidid keskmiselt 5,9%, siis tänavu suvekuudel oli kasvutempo 7,4%.
Allikas: EKP
Selle põhjal võiks justkui eeldada, et kuna tegelik töötuse määr on euroalas siiani võrdlemisi vähe kerkinud (juulis 7,9% vs. märtsis saavutatud rekordiliselt madal 7,2%), siis võiksid tarbijad neid täiendavaid sääste hakata kulutama ja pakkuda majandusele tuge. Kuigi teatud kategooriates on näha tugevat nõudlust, kipuvad need olema rohkem seotud pandeemiaga (jalgrattad, mööbel) ning tarbimine üldiselt jäi teises kvartalis veel 16,3% pandeemia eelsest ajast madalamaks.
Pigem näib siiski tõenäolisem see, et kriisieelsest tasemest kõrgematest säästudest hoolimata annab koroonaviiruse nakkusjuhtumite uus hoogustumine ja kohati ka piirangute taaskehtestamine tarbijatele alust jääda tööturu väljavaate osas murelikuks ning sellest johtuvalt ka jätkata varasemast suuremat säästmist.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
