iStockphoto
Taastuvenergia ja keskkonnasäästlikkus laiemalt on aasta-aastalt järjest rohkem esiplaanile kerkinud, kuid nii nagu on pandeemia kujundanud ümber paljude inimeste igapäevased harjumused ning kiirendanud tehnoloogiliste lahenduste omaksvõttu, võib 2020. aastat lugeda mõnes mõttes murranguliseks ka rohelise energia seisukohast.
Tegelikult võib öelda, et koroonaviirus on üsna otseselt rohelisemat eluviisi toetav tegur olnud. Kevadel (ja kohati ka praegugi), kui paljud läksid üle kaugtööle ja -õppele, vähenes sellega oluliselt inimeste liikumine ja järelikult ka transpordi, kui ühe peamise õhu saastaja kasutamine. Kohtumised kolisid videoformaati ja üleöö avastati, et konverentsideks ja aruteludeks ei pea ilmtingimata autoga linna teise otsa või lennukiga teise maailmaotsa reisima.
E-kaubanduse roll on olnud järjepidevas kasvutrendis, mida koroonakriis kiirendas jõuliselt. Ja kui mõelda, et isikliku autoga poodi või söögikohta sõitmise asemel tellitakse kuller, kes päeva jooksul suudab teenindada kümneid või sadu kliente, siis keskkonnasõbralikum peaks olema seegi, eriti kui tarneks kasutatakse ratast või elektrilist kaubikut (Amazon will order 100,000 electric delivery vans).
Mõistagi on oluline, et pandeemiast tingitud liikumispiirangud lõpuks kaoksid ja majanduse kõikides valdkondades saaks elu normaliseeruda, aga tõenäoliselt on osa uutest harjumustest ja kasvanud efektiivsusest tulnud selleks, et jääda. Kuid ka taastuv mobiilsus on muutumas järjest rohelisemaks.
Kui 2010. aastal liikus maailmas teedel vaid u 17 tuhat elektrilist autot, siis 2019. aastaks oli maht jõudnud 7,2 miljonini, mis moodustas kogu maailma autopargist vaid umbes ühe protsendi, ent see kasvab eksponentsiaalselt. Ka teiste transpordivahendite arendamisel on võetud suund nullemissioonile.
Septembris näiteks tutvustas Airbus uusi lennukikontseptsioone ja usub, et 2035. aastal võiksime liinidel näha juba vesinikku kasutavaid nullemissiooniga tiivulisi. Eesmärk võib tunduda kaugena, ent oluline on see, et oleme alustanud sinna suunas liikumist ja samas ei tohiks alahinnata plaani ambitsioonikust, kui juba tavalise lennuki puhul võib uue mudeli arendusperiood kuni sertifitseerimiseni kesta umbes kümme aastat, tõrgete korral isegi rohkemgi.
Ajalooliseks võib 2020. aastat lugeda ka elektriturul, sest näiteks Euroopa Liidus toodeti esimesel poolaastal esimest korda ajaloos taastuvatest allikastest (tuule-, päikese-, hüdro- ja bioenergia) rohkem elektrienergiat kui fossiilsetest kütustest. Taastuvate allikate osakaal moodustas 40% ja fossiilkütuste oma alanes 34% peale, mida ühest küljest põhjustas pandeemiast tingitud elektrienergia nõudluse vähenemine peamiselt kallima kivisöe arvelt ja teiseks uute tuule- ja päikeseparkide ehitused. Tuule ja päikese abil toodeti tänavu esimesel poolaastal keskmiselt 21% ELi elektrist, ulatudes näiteks Taanis ja Iirimaal koguni vastavalt 63,6% ja 49%ni.
Allikas: Ember
Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest 2015. aastal on tuule- ja päikeseenergia osakaal üleilmses energiatoodangus kasvanud Emberi hinnangul viie protsendipunkti võrra 9,8%ni. Isegi Ühendriikides, kus Donald Trump lubas ametisse astudes kaitsta kivisöetööstust ning teatas mullu kavatsusest taganeda Pariisi kliimaleppest, on tuule- ja päikeseenergia osakaal kasvanud alates 2015. aastast 6% pealt 12%le ja kivisöe oma alanenud 17 protsendipunkti 17% peale. Suuremas osas on kivisütt asendatud maagaasiga (turuosa on alates 2015. aastast suurenenud 9pp võrra 42%le), kuid välja võiks siit lugeda ka tuule- ja päikeseenergia konkurentsivõime kasvu.
Roheenergia omaksvõtt on olnud pikaajalises kasvutrendis, kuid veel on käia pikk tee, kus erinevate riikide ambitsioonikad eesmärgid peaksid pakkuma sellele sektorile taganttuult aastakümneid. Nii on näiteks Euroopa Komisjon hiljaaegu tõstnud sihti vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni võrreldes 1990. aastaga 2030. aastaks vähemalt 55% (varem vähemalt 40%), et sajandi keskpaigaks oleks saavutatud kliimaneutraalsus.
Allikas: Bloomberg
Ühendriikides on Joe Biden presidendiks valituks osutumisel lubanud investeerida kaks triljonit dollarit, et muuta 2035. aastaks elektritootmine riigis täiesti emissioonivabaks, panna ameeriklased sõitma elektriautode ja nullemissiooniga ühistranspordiga ning teha muid vajalikke infrastruktuurikulutusi. Hiina, kelle süsinikdioksiidi emissioon aastas moodustab üleilmsest näitajast 28%, olles suurem kui USA ja Euroopa oma kokku, soovib saavutada süsinikuneutraalsuse aastaks 2060.
Silmitsi seismine rangemate keskkonnanõuetega ja ka ettevõtete enda rohelise fookusega investeerimiskavatsused annavad koos valitsuste initsiatiividega põhjust arvata, et puhta energia teema pole enam lühiajaline moeröögatus, mis näiteks eelmises finantskriisis kiiresti põhja lasti, vaid kujunenud seekord märksa tõsisemaks pühendumuseks. Sestap on see suurendanud ka investorite huvi roheenergiaettevõtete vastu, mitmekordistades paljudel juhtudel tänavu aktsiate hindasid ja aidates näiteks Euroopa taastuvenergia aktsiaindeksil kerkida viimase aasta jooksul 60%, samal ajal kui laiapõhjaline üldindeks Stoxx 600 on ligi 5% langenud.
Kahe aktsiaindeksi muutused viimase aasta jooksul (%). Allikas: Bloomberg
Rohelisema tuleviku nimel on juba üksjagu ära tehtud, kuid nagu eelnevast võib järeldada, jäävad need möödapääsmatud muutused kestma veel pikka aega. Keskkonnasõbralikkus, eetilisus, jätkusuutlik ressursikasutus ja roheline mõtteviis on seetõttu piisavalt olulised põhimõtted, et nendest lähtuda ka investeerimisel. Seetõttu otsustas LHV luua tänavu märtsis uue pensionifondi LHV Pensionifond Roheline, et kõigil soovijatel oleks ka oma pensionivara kasvatamisel olemas võimalus saada osa just nende ettevõtete kasvust, kes aitavad ühel või teisel viisil kaasa elukeskkonna paranemisele. Loe rohelise pensionifondi kohta lähemalt: https://www.lhv.ee/et/roheline/pensionifond
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
