Shutterstock
Mõni aeg tagasi kirjutasime börsil kaubeldavatest kinnisvarafondidest kui võimalusest investeerida varaklassi ilma seda füüsiliselt omamata. Arvestades, et artiklis toodud näited hõlmasid peamiselt ärikinnisvara, huvitab paljusid investoreid kindlasti ka elukondlikkusse kinnisvarasse investeerimine. Ehkki Eestis on jaeinvestorile selleks võimalused üsna piiratud, on Euroopas valik küllaldane.
EfTEN Residential Fund
Septembri alguses avaldas Balti riikide ärikinnisvara investeeringutele keskenduv fondivalitseja EfTEN Capital, et plaanib oma tegevust laiendada elukondlikkusse kinnisvarasse, luues uue fondi nimega EfTEN Residential Fund, mis hakkab tegutsema nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas tõdeb, et kuna EfTEN loodi eelmise finantskriisi ajal, annab ka kevadel koroonaviiruse põhjustatud kriis hea ajastuse uude ärisuunda sisenemiseks. Kavas on teha ehitusturu eesootavas madalseisus n-ö hulgioste ehk fond hakkab ostma terveid maju, mitte üksikuid kortereid.
Eluasemete üüriturul nähakse head potentsiaali, kuna valdkond on Skandinaaviaga võrreldes institutsionaliseerimata. EfTEN-il on varasem kogemus elukondliku kinnisvara arendamisest Riias ja tuntud Balti kinnisvararingkondades. Esimese sammuna luuakse Balti riike kattev juhtiv elukondlik kinnisvarafond (portfelli suurusega 1000 korterit).
Fondi esimeseks investeeringuks on Tallinnas Kadaka Metsapargis 2021. aasta sügisel valmiv maja, kus on kokku 112 korterit ja 93 parkimiskohta ning selle väljaüürimisega alustatakse järgmise aasta sügisel.
Uues fondis pannakse rõhku hoonete energiasäästlikkusele kui ka äriprotsesside digitaliseerimisele, milleks arendatakse klientidele vastav äpp, mis integreeritakse kogu maja haldustarkavaraga.
Kuna EfTEN Residential Fund asutatakse usaldusfondina, siis keerukuse tõttu seda esmalt jaeinvestoritele ei pakuta. Esimese ringi investorid paigutavad fondi 16 miljonit eurot. Fondi investeerimisperiood on viis aastat alates fondi moodustamisest ning eesmärk on kasutada pangalaenu kuni 50 protsendi ulatuses portfellist.
Euroopa elukondliku kinnisvara fondid
Veidi rohkem valikuid elukondlikusse kinnisvarasse investeerimiseks avaneb, kui vaadata Eestist väljapoole. Kuigi viimastel aastatel on üürimajade populaarsus Euroopas kavanud, on sellele positiivselt mõjunud ka koroonakriis, sest majandusliku ebakindluse tõttu on inimeste valmisolek eluasemelaenude võtmiseks vähenenud. Teisalt on üürimajade turul kasvanud ka pakkumine, sest lühiajaliseks üürimiseks mõeldud korterid on pärast reisipiirangute kehtestamist suundunud pikaajalise üürimise turule, kasvatades konkurentsi. Paljud allolevas tabelis väljatoodud ettevõtted viitavad oma viimases aruandes, et negatiivne mõju on kriisil olnud ka ehitusjärgus olevatele objektidele, põhjustades viivitusi. Siiski on elukondlike kinnisvarafondide konsensus see, et tugev esimene poolaasta lubab tulevikku vaadata optimistliku pilguga.
Euroopas portfelli väärtuse poolest üks suurimaid elukondliku kinnisvarafonde on Soomes tegutsev Kojamo Oyj. 2020. aasta esimese poolaasta seisuga oli ettevõttel portfellis üle 35 tuhande elamispinna ning nendest kõige rohkem asusid linnades, kus elanike arv tõuseb kõige kiiremini (Helsinki, Tampere, Turku).
Paljud ettevõtted ei ole oma aruannetes avalikustanud, kui palju moodustas renditulu protsendina potentsiaalsest renditulust juhul kui ettevõtte kõik korterid on välja üüritud. Kojamo puhul on see näit aasta-aastalt püsinud 96,3% juures, kuid siin tuleb arvestada ka asjaolu, et 286 korterit on praegu renoveerimisel. Ehkki dividenditootlus on pigem madalapoolne, on see viimastel aastatel olnud üsna stabiilne. Kojamo aktsia on aastaga tõusnud ligi 19%, seega suurem osa tootlusest on tulnud kapitalikasvust.
Kiireima renditulu kasvuga oli 2020. aasta I poolaastal European Residental REIT, mille portfell koosneb 5,6 tuhandest üürielamust Hollandis, koguväärtusega 1,246 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aasta sama perioodiga on renditulu osakaal tõusnud 97,6%-lt 98,8%-ni. Samal ajal on üüritulu eurodes kasvanud 26 miljonini, mis on 143,2% tõus. Renditulu kasvu on vedanud peamiselt üürihindade tõus ning 1 773 uue elamispinna omandamine aasta jooksul, mille puhul on lähtutud eelkõige keskkonnasõbralikkusest ning energiatõhususest, et hoida kulutused madalal. Fond maksab investoritele osa teenitud renditulust iga kuu välja dividendina, mida hoitakse stabiilselt kasvavana.
Palju erinevaid börsil kaubeldavaid kinnisvarafonde on ka Inglismaal, kust lisaks tavapärastele üürimajadele leidub ka fonde, mille portfell koosneb sotsiaalmajadest. Üheks selliseks on Civitas Social Housing Plc, mis on ka tabelis väljatoodutest paremuselt teine dividendimaksja. Poliitika kohaselt maksab fond neli korda aastas dividendidena välja vähemalt 90% oma kvartaalsest netorenditulust.
Sotsiaalmajadesse investeerimise eelis on see, et fondil on kindlad pikaajalised üürilepingud nii omavalitsuste kui ka heategevusorganisatsioonidega, mistõttu on ettevõtetel hea prognoosida tuleviku renditulu ja planeerida uusi investeeringuid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
